Victoria Wilkes (16) kogus naabrite laste hoidmise eest ja sugulastelt kingituseks saadud raha kaks aastat kiivalt oma pangaarvele, et selle eest aastaks Rootsi vahetusõpilaseks minna. «Kui mul raha koos oli, ütles YFU, et olen Rootsi minemiseks liiga noor,» räägib Victoria. «Mis seals ikka, lähen siis hoopis Eestisse,» oli toona veel 14-aastasel Victorial õpilasi välisriikidesse õppima vahendavale organisatsioonile vastus valmis.
Nüüdseks on ta juba kümme kuud elanud perekond Naela rootsipunases majas Jõgevamaal Kuremaa järvest mõne kilomeetri kaugusel Kivijärve külas. Kuigi maju on naabruskonnas hõredalt, pole õige üles leidmine kerge.
Saksamaal väikeses, 13 000 elanikuga kodukülas Hollandi piiri ääres elades ei õnnestunud Victorial oma uut koduküla, 60 elanikuga Kivijärve, isegi Google’i kaardilt leida. Algul see pisut hirmutas – kuidas ta küll läheb elama kohta, mida isegi internetist ei leia. Nüüd arvab Victoria, et see on temale just sobiv paik.
Mis koht see veel on?
Ent see, et ta Eestist midagi ei teadnud, ei heidutanud tüdrukut põrmugi. Eesti kohta oli ta lugenud vaid nii palju, et teised õpilased on seal varem käinud.
Kuna Victoria oli vahetusaastaks raha säästmise nimel isiklikust arvutist loobunud, tuli tal Eesti kohta teadmiste hankimiseks õelt arvutikasutusluba kaubelda. Internetist sai Victoria teada, et eestlased ei räägigi vene keelt, nagu tema sõbrannad olid arvanud, ja et Eesti on väike ja ilus maa.
«See tundus nii põnev, mitte keegi ei tea, kus Eesti on! Mõtlesin: ohh, ma tahan sinna minna! Isa ütles, jaa (!) see on nii huvitav, palun, tee seda,» kirjeldab Victoria Eestisse õppima tulemisele eelnenud arutelu oma vanematega.
«Sa ei oska eesti keelt, sa ikka tead seda, jah?» püüdis seejärel Victoria ema Saksamaal tütrele aru pähe panna.
«Jah, ma tean!»
«Äkki sa tahad minna hoopis USAsse või Inglismaale või …? Sa ei oska ju eesti keelt!»
«Ütlesin: ahh, lähen ikka Eestisse!» vadistab Victoria nüüd, aasta hiljem Naelade köögis soravalt eesti keeles.
Kolm aastat mõtlemisaega
Perekond Nael, kes võttis Victoria aastaks enda perre elama, kaalus vahetusõpilase võtmist esimest korda juba kolm aastat tagasi, kui nad lugesid sellisest võimalusest Postimehest. Kohe kirjutati ka taotlus valmis, ent siis jäädi kõhklema: kas me vastame ikka tingimustele ning kas meie kodu on piisavalt hea, et siia võõras laps elama võtta.
«See kõik oli nii võõras. Me ei teadnud sellest ju midagi. Jätsime taotluse esitamata,» räägib terviseõena töötav pereema Reet köögilaua ääres Victoria vanaema retsepti järgi tehtud kartulipannkooke praadimiseks parajaks patsutades. Aeg-ajalt küsib ta ka Victorialt nõu, ega koogikesed äkki liiga paksud ole.
«Ega tegelikult muid tingimusi ei olnudki, kui et lapsel peab olema oma voodi ja lapsel peab kõht täis olema,» selgitab Reet hetk hiljem.
«Teistelt olen palju kuulnud ka seda, et ei julgeta võõra lapse eest vastutada. Aga mis seal siis nii teistmoodi on, kui enda laste eest vastutada? Ikka hoiad ühtmoodi silma peal, et neil oleks kõik hästi,» räägib kolme lapse isa Andres Nael elutoas laua taga juba kartulipannkooke süües.
Victoria täpsustab, et neid praetud, riivitud kartulist ja munasegust krõbedaid koogikesi kutsutakse Saksamaal hoopis kartuliküpsisteks ja parimad on need mee- ja sinepikastmega.
Kuna Naelade peres saksa keele kõnelejaid ei ole, suheldi esialgu Victoriaga inglise keeles. Samas kleebiti kooliaasta alguses majas kõikidele asjadele õigete nimetustega kollased märkmepaberid peale. Iga kord pärast tubade kraamimist lasi 11. klassis käiv peretütar Ruth uuel õel need õigetesse kohtadesse tagasi kleepida.
Pereema Reet on kuulnud, et mõnes peres on veel nüüdki kollane märkmepaber sõnaga «lagi» pea kohal. Ent nende peres said eestikeelsed nimisõnad Victoriale selgeks juba paari nädalaga.
«Kui Victoria 1. detsembril Soomest YFU korraldatud reisilt tuli ja rongilt maha astus, ütles ta: «Tere, mina räägin nüüd ainult eesti keeles.»,» kiidab pereisa Andres vahetustütre kiiret keeleõppimisvõimet. «Ja nii oligi!»
Tartusse ülikooli
Nüüd mõlgutab Victoria juba mõtteid, et pärast kooli lõpetamist võiks ka Tartusse ülikooli tulla.
Kõige rohkem hindab Victoria oma vahetussaasta juures seda, et on saanud palju iseseisvamaks ja julgemaks. «Olen õppinud, et kui tahad midagi ja töötad selle nimel, siis sa saad hakkama,» lausub Victoria.
Lisaks on Victoria vaimustuses eesti rahvatantsust. Tema lemmik on tänavuse tantsupeo kavas olev tüdrukute tants «Õnn ja arm». «Sest see on nii ilus ja see laul on nii ilus! See on ka kõige raskem, aga see on ka mu lemmik,» teatab Victoria elevusega.
Perekond Nael tunneb Victoriale kodu pakkumisest rõõmu kõige rohkem selle üle, et on saanud kellelegi head teha ja ise võimaluse tutvuda Saksa kultuuriga.
Sügisest tuleb Eestisse õppima rekordarv välisõpilasi
Mittetulundusühing YFU Eesti on rahvusvahelise õpilasvahetusega tegelev organisatsioon, mille kaudu saavad vahetusaastaks välisriiki minna 15–18-aastased õpilased. Sel aastal saadab YFU välisriikidesse õppima 82 Eesti koolinoort ja otsib Eestis kodu 37 välis-õpilasele.
Nii palju õpilasi pole YFU kunagi varem Eestis vastu võtnud. Kõige enam soovivad Eestisse aastaks õppima tulla keskkoolinoored Saksamaalt, Šveitsist, Belgiast, USAst ja Taist.
Peale nende riikide tulevad sel aastal Eestisse õppima veel õpilased Prantsusmaalt, Serbiast, Mehhikost, Argentinast ja Jaapanist.
Eesti noored on enim vahetusaasta sihtriigiks valinud Saksamaa, Taani, Hollandi, Brasiilia ja Prantsusmaa.
Vahetusaastal elavad koolinoored kohaliku pere juures ning kool, kus nad õpivad, valitakse pere asukoha ja soovituste järgi.
YFU esindajate selgitusel saab perekond vahetusõpilase vastuvõtmise kaudu tutvuda uue kultuuriga ning õppida uut keelt. Samas saab pere tutvustada õpilasele elu oma koduriigis ja näha seeläbi oma kultuuri teise vaatenurga alt.
1993. aastast, kui YFU Eesti oma tegevust alustas, on nende kaudu Eestist välismaal õppimas käinud ligi 1200 vahetusõpilast ja Eestisse on õppima tulnud enam kui 300 õpilast.
YFU Eesti palub kõigil peredel, kel on soov välisõpilastele aastaks kodu pakkuda, võtta nendega ühendust veebilehe www.yfu.ee kaudu. (TPM)