Helilooja ületab mäestiku ihuüksi ja lisahapnikuta

Jüri Reinvere on helilooja, kes on kirjutanud mitmes keeles luulet ja oma ooperitele libreto.

FOTO: Jana Nowack

Eesti heliloojate festival, mis algas eile Tartus, on keskseks heliloojaks valinud Jüri Reinvere. Festivalile ei saanud ta tulla, sest käsil on ooperi «Peer Gynt» lavastamine, ja vastas küsimustele oma kodulinnas Berliinis.

Festivali esimesel õhtul oli Jaani kirikus Tartus ja on teisel õhtul (täna – toim märkus) Estonia kontserdisaalis kavas teie teose «The Arrival at the Ligurian Sea» esiettekanne. Mida te pakute kuulajaile selles helitöös?

Ma olen kunstnikuks kasvanud keskkonnas, kus oli iseenesestmõistetav nii modernsus, ajaga kaasaskäimine kui ka oma algupära ja alustalade jaatamine.

Nii minulgi – kui sõitsime ratastel Londonist läbi Genfi, üle Alpide Rooma, tunnetasin Liguuria mere äärde saabudes peaaegu tajutavat seost Keatsi ja Shelley ja kõikide nende vanade eurooplastega, kes just Itaalias oma kunagist algupära otsimas käisid ja selle leidsid.

See teos, minu oma ingliskeelse luuletusega, on üks osa sarjast, mis räägib just sel teemal. Samas on see teos ehk kõige otsekohesem, lihtsam ja romantilisem mu senistest inglise romantikutele pühendatud  teostest. Väga palju on seost minu «Peer Gyndiga»: sugulust on harmoonilises materjalis, ka teose teema on otsapidi Peer Gyndi libretoga vendluses.

Tänapäevane Liguuria mere rannik on midagi muud kui romantikute ajastu avastatud maailm: turistidest üle koormatud, ülikallis ja hirmodav võistlevad omavahel. Seda on nii huvitav näha, milliseks me oleme muutunud.

Kuidas on teil kulgenud koostöö seda helitööd esitava kollektiivi Ensemble Mosaik ja dirigent Enno Poppega?

Enno Poppega kohtusime juba üle kümne aasta tagasi, ta on hiilgav kuju Berliini kultuurimaastikul.

Ja berliinlaste töötamine on alati väga heliloojasõbralik: esimesse proovi tullakse kindla kontseptsiooniga, interpreetidel on partiid selged, ja juhul kui helilooja pole nooti midagi ebamäärast kirjutanud, on tema ülesanne lõpuks ainult igaks juhuks kohal olla. Jah, Saksamaal on tore helilooja olla.

Kas esiettekanne jääb teil endal kuulamata?

Algselt see oli plaanis, kuid viimase kuu aja jooksul on tööd palju juurde tulnud, üsna hiljuti selgus, et Eestimaa reisi siia vahele kahjuks enam ei mahuta – prooviperiood iseenesest oli ju Berliinis. Eestis käimine on alati olnud iga-aastane hingepaus, praeguse suve-sügise peab aga vist täiesti Eestimaast eemal olema. Sellest on kahju.

Festivali eelviimasel ja viimasel päeval saab Jaani kiriku muusikaveerandtundides kuulata teie poeesiat koos muusikaga. Millal avaldate oma luulekogu ja mis keeles?

Minu unistus oleks luulekogu avaldada igas keeles, milles ma olen luuletanud: valdavalt inglise, kuid natuke ka soome ja eesti keeles. Kirjastajaile on see päris karm ehmatus, sest ühekeelsegi luulekoguga on raskusi, pealegi kuulub iga mu luuletuse juurde ka muusika.

Selles mõttes on olnud nii tore tegelda ooperiga, olen ju olnud iseendale libretist. Selles žanris on kõik selgelt välja kujunenud, ooperiteatrile üllatusi ei ole.

Ja muide, «Puhastuse» libreto antigi Soomes eraldi välja.

Teie «Puhastus» esietendus Helsingis Soome rahvusooperis kevadel 2012. Kui kaugele on jõudnud ettevalmistused teie ooperi «Peer Gynt» lavaletoomiseks tänavu 29. novembril Oslos Norra rahvusooperis?

Hästi aktiivsed nädalad on: solistid ja koorid on just asunud oma rolle õppima ja külvavad üle küsimuste ja kommentaaridega. Režissöör ja lavakunstnik on tegelenud sellega üle aasta. Nendega oleme kohtunud kord siin, kord seal, sealhulgas mitu nädalat Berliinis minu kodus – nende töö on suuresti juba välja kujundatud.

Minul on aga veel sama palju ees kui seljataga. Ei anna aeg arutust, tuleb edasi teha: ooperi kirjutamine on võrreldav mäestiku ületamisega ihuüksi ja ilma lisahapnikuta.
----------------------------------------------------------

Festival kestab Tartus pühapäeva õhtuni

Eile Tartu Jaani kirikus kõlanud Eesti heliloojate festivali avakontserti, kus musitseeris Berliinist tulnud Ensemble Mosaik Enno Poppe dirigeerimisel, saab kuulata täna

Estonia kontserdisaalis. Jüri Reinvere teose esiettekande kõrval on kavas Helena Tulve, Jagoda Szmytka ja Enno Poppe helitöid.

Festival jätkub Tartus 4. juunil kell 12.15 Jaani kirikus muusikaveerandtunniga, mida sisustab Elleri kooli nüüdisaegse kammermuusika klass Ursula Chillaud’ juhendusel. Kavas on Mati Kuulbergi loomingut. Samal päeval kell 19 on sealsamas kuulajate ees Avarus Ensemble, et esitada Mingo Rajandi muusikat.

Festivali kontserte ja muid üritusi jätkub pühapäeva õhtuni. (TPM)

Tagasi üles