Tasku keskuse laienduse ja Tartu uue bussijaama detailplaneeringule laekus arvukalt linlaste ettepanekuid ja vastuväiteid. Nende läbivaatamisel linnavalitsuses tõusis keskmesse sobivaima liikluslahenduse otsimine, ütles abilinnapea Jarno Laur.
Bussijaama arutelu keskmesse kerkis liiklus
2. juuni 2014, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaugelt kõik täna raekoja saalis peetavale arutelule kogunevad inimesed ei saa loota, et nende tehtud ettepanekuid planeeringu parandamiseks on arvestatud. Abilinnapea Lauri sõnul muudab selle võimatuks tõsiasi, et ettepanekud olid paiguti vastukäivad.
Linnavalitsus jättis kõrvale ka kõik ettepanekud kolida bussijaam mõnda teise kohta linnas ja keskendus ikkagi Soola tänava äärsele kvartalile, kus bussijaam praegugi asub. Praegu paikneb see tänava ääres, tulevikus hoone sisemuses nõnda, et Soola tänava ääres on üksnes mõne bussi peatumise koht. Busside seisuala on laieneva Tasku keskuse esimesel korrusel ja Tasku keskuse keskel esimesel korrusel oleks n-ö bussiterminali ala.
Naaberkinnistute huvid
Laur ütles, et Soola tänava liikluslahenduse muutmiseks oli üks ettepanekute ring piirata seal autoliiklust, teine vähendada kergliikluse osatähtsust. Ent vastuväidetes kõlas näiteks ASi Giga protest, et Soola tänava autoliikluseks sulgemine kitsendab nende arendusvõimalusi.
Laur ütles, et olukorra lahendamiseks tegid tööd linna insenerid, aga ka liikluseksperdid Sulev Sannik ja Dago Antov, kes, tuginedes ka täiendavale liiklusloendusele, jõudsid järeldusele, et Soola tänavat autoliikluseks sulgeda ei ole õige, seal peaks olema autorada, ühissõidukirada ja bussipeatusetasku, lisaks kergliikluse ala mõlemal pool tänavat.
Varasem idee oli suunata autoliiklus Sadama tänavale, kuid Lauri sõnul on seal tänavaruum kiirtoidurestorani, spordikooli ja Ahhaa vahel liiga kitsas ning Soola tänaval ei oleks see suurt paranemist toonud.
«Isegi kui Soola tänavalt oleksime ära võtnud muu liikluse peale busside ja Tasku alumise korruse parklaga seotud sõidukite, oleks üle poole senisest liiklusvoost jäänud ikkagi alles,» tõdes Laur. «Küll oleksime Sadama tänava toimiva kergliikluskeskkonna edukalt likvideerinud.»
Soola tänavale on nüüd kavandatud üks kergliiklustee Tartu hotelli poolsesse külge ja ettepanek on seal hotelli ja ka tankla sissesõiduga ristumistel anda ratturitele peatee, seejuures seda rõhutades viisil, et rattatee oleks sõidutee suhtes kõrgemale tõstetud.
Bussijaamapoolses küljes on kavandatud kergliikluse ala laius 5,6 meetrit ja seda ei võta vähemaks ka pingid. Need, nagu ka võimalikud kioskid või müügiautomaadid, on kavandatud hoonet kandvate sammaste vahele.
Seal kõnnitee ääres on bussidele kolm-neli peatuskohta, sealhulgas saabuvatele bussidele.
Uue liiklusskeemi tõttu ei ole aga läbisõitvatel bussidel võimalik peatuda saabuvate busside peatuses, vaid need peavad sõitma otse terminali väljumisposti alla. Selliseid liine on Lauri sõnul umbes kolmandik.
Lauri sõnul jättis see võimaluse kasutada bussijaama ümbruse kujundamise arhitektuurivõistluse mõtteid.
«Lisaks on küsimus linnaväljakus, mis on selge sõnaga pandud Dorpati ette, kus on natuke korratu muruplats puudega. See peaks saama väljaku moodi asjaks. Dorpati parkla jääb alles,» täpsustas Laur.
Kaubakeskuse liikumised
Laur ütles, et järgmine väga suur sõlmküsimus oli, kas bussijaama ruumid jäävad tänava äärde või maja sisemusse. Linnavalitsus toetab seda viimast, mis on ka arendaja soov.
Lauri sõnul on algse lahenduse juurde jäämisel kaks põhjust. Esiteks liikluskorralduslik, sest kui bussid ei sõida ümber bussijaama hoone, jääb konfliktkohti jalakäija ja bussi vahel vähemaks. Teine põhjus tuleneb tema sõnul keskuse enda sisemisest loogikast.
«Sellega on välditud keskusesiseses liikumises tupiku tekkimine,» selgitas ta. «Arhitekt Kalle Rõõmus on rõhutanud, et keskuses peaks olema ringikujulise liikumise võimalus, et ei oleks tupikala. See on nii tagatud.»
Laur ütles, et juttu oli palju ka bussijaama ruumide suurusest ja kirjas on, et 850 ruutmeetrit peab olema otseselt bussireisijate teenindamisega seotud ala, mille hulka ei loeta näiteks eskalaatoreid või lifte. Nende ruutmeetrite hulgast on välja arvatud ka kaubanduskeskusesse sisenemise teed.
«See ongi optimaalne, kuhu peaks ära mahtuma kõik vajalik,» ütles Laur. «Rohkem kui ruutmeetrid loeb siselahenduse loogika.»
Tänasel avalikul arutelul saavad osalejad kas nõustuda või mitte nõustuda linnavalitsuse kujundatud seisukohtadega esitatud ettepanekute kohta. Kui üles jäävad planeeringuvaidlused, jätkub nende lahendamine maavanema juures. Pärast nende lahendamist on võimalik planeering uuesti volikokku arutamiseks saata.
Vaidlused bussijaama üle
• Kruntide Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu on täna kell 17 raekoja saalis.
• Avaliku väljapaneku jooksul 18. märtsist 9. aprillini laekusid kirjalikud ettepanekud 22 isikult. Ettepanekud käsitlesid põhiliselt piirkonna liiklusprobleeme ning bussijaama sobitumist linnaruumi.
• Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda aadressil http://www.tartu.ee/index.php?page_id=24763&lang_id=1&menu_id=6.