Vanaviisi saab telerit vaadata veel kolm päeva

Pukas elav Linda Haaviste ütleb, et vahel on digiboksiga telerisse saadud pilt päris hea, aga vahel see hangub ja läheb ruuduliseks. Talle on öeldud, et abi võiks olla maja katusele seatud uuest antennist. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval lõpeb Eestis võimalus vaadata telerit analooglevis ja täielikult digilevile üleminekut ei väära miski, kuigi hulgas kodudes pole vajalike ettevalmistustega veel toime tuldud ja raskusi on ka varakult valmistunutel.

Nii näiteks jõudis Pukas elav Linda Haaviste digitelevisiooni ajastusse teele asuda läinud sügisel, kui vend tõi Tartust esimese digiboksi. See tuli garantiikorras välja vahetada, aga nüüdki võtab väikeses kortermajas pensionipõlve veetev vanaproua vahel digiboksi vahelt ja ühendab antenni otse teleka taha. Sest vahel jääb pilt kinni, vahel on ruudud ja vahel telekas sülitab. «Teeb tssst,» selgitas Haaviste.

Ühel laupäeval juuni keskel kadus digipilt üldse, pärast põhjendati, et oli torm. Analoogpilt oli samal ajal täiesti korralik.

Haaviste loeb kokku, et digiboksi pärast on tal abiks käidud juba seitse korda, nii vennas kui kunagine töökaaslane sidest, nüüd on ostetud ka antennivõimendi, aga päris korras asi ikkagi pole. Öeldi, et vaja on uut antenni, sest sellest, mis akna taga, ei piisa.

Nüüd Haaviste nuputab, kas saaks selle maja peale ühise, ehk tuleks odavam, sest digiseadmetele on raha kulunud niigi üksjagu.

Tema naaber Taimi Sepping ütles, et temal digiboksi veel ei ole, ja rehmas, et ei ole vajagi, sest suvel pole aega vaadata.

Sage antennimure

Tartu elektroonikatöökoja Arwest klienditeenindaja Triinu Epler ütles pühade eel, et nende juurde pöördub digite-levisiooni asjus nõu küsijaid iga päev. Sageli tuleb selgituseks öelda, et viga ei ole muus kui kesiseks jäävas antennis.

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles, et digitelevisiooni vastuvõtuks on vaja piisavat signaali tugevust. Analoogtelevisiooni puhul ajas läbi ka niru antenniga ja pilt võis vaataja meelest olla päris hea, kuigi kujutised tegelikult vaevu tuntavad. Digitelevi-siooni puhul sellist võimalust ei ole, pilt kas on või seda pole. Seega, paljud hädad saavad alguse vastuvõtusüsteemist, vaja võib olla uut antenni, vahel ka antennivõimendit.

Samasugune on tema kinnitusel abinõu rongi möödudes või ka lihtsalt mopeedi mööda sõites ruuduliseks mineva pildi puhul – tegu on vastuvõtusüsteemi häirega.

Juuni keskel tehtud Emori uuringu andmeil oli digivastuvõttu võimaldavate seadmeteta veel 44 000 kodu ehk umbes 7%, kuid Piheli kinnitusel vähenevad need arvud kiiresti ja julgustav on, et paljuski on seadmed soetamata jätnud noored inimesed, kellele igapäevane telekavaatamine pole elu oluline osa.

Piheli sõnul pole alust väita, et digiseadmeteta on vaesemad ja et digiseadmete puudumine on probleemiks rohkem Lõuna-Eestis. Tõsi, ta nentis, et probleem on suurem maal, sest suuremates linnades on kaabellevivõrgud välja ehitatud.

Päris muredeta pole ka muidugi linnad, Tartuski oli õlletehase taga piirkond, kus polnud ei kaabellevi ega levinud tasuta digisignaal ka õhu kaudu.

Edasilükkamist ei tule

Nagu palju on küsitud ja küsis Linda Haavistegi: kas ei oleks põhjust lükata analoogsaatjate väljalülitamist edasi, kuniks on veelgi paremini valmistutud?

«Muidugi see ei anna midagi. Esiteks petame kõiki neid sadu tuhandeid inimesi, kes on selleks kuupäevaks töö ära teinud, teiseks on asi seadusesse sisse kirjutatud ja selleks, et seda kuupäeva muuta, peaks riigikogu uuesti kokku tulema,» ütles Pihel.

Praegune seis on igal juhul selline, et neljapäeva hommikust jooksevad teleprogrammid üksnes digilevis. Analooglevis näeb ETV esimesel kanalil pühapäevani kirja, et Eesti läks üle digilevile – juhuks, kui keegi veel kuulnud ei ole.