Palmihoone aednik töötab sügiseni koos ehitajatega

Botaanikaaia palmihoones põhjalikku remonti tegema hakkava ASi Eviko projektijuht Ain Altsaar (vasakult) ja objektijuht Arno Lukk pidasid botaanikaaia aedniku Jaan Kotteri ja juhataja Jüri Sillaga nõu, kuidas töötada nii, et hundid söönud ja lambad terved, ehk kuidas panna tellingud nii, et ehitajad palmidest mööda lae alla saaksid.

FOTO: Margus Ansu

Sooja koha otsijatel pole tükk aega Tartu ülikooli botaanikaaia palmihoonesse asja: aednikud on sealt suurema osa taimi välja kolinud ja teinud ruumi ehitajatele, kes annavad sellele kohale sügiseks uue sisu ja ilme.

Ligi veerand küttepinnast on palmihoones rivist väljas, sest niiskus ja aeg on radiaatoritega oma töö teinud.

FOTO: Margus Ansu

Harjumatult lagedaks jäänud palmihoones on üleval esimesed tellingud. «Siia on jäänud vaid need taimed, mis on juuri pidi maas kõvasti kinni, teised viisime oma parki ja Oa tänavale,» ütles botaanikaaia aednik Jaan Kotter.

Tööd oli kõvasti, sest palmihoones kasvab üle 600 liigi soojalembeseid taimi, nende seas 60 liiki palme. Võimalikult tühjaks tehti 400-ruutmeetrine ja maksimaalselt 22 meetrit kõrge hoone põhjalikuks remondiks.

Tuttav koht, tuttav töö

«Peame välja vahetama küttesüsteemi ja asendama vanad klaasid plastkattega,» selgitas  botaanikaaia juhataja Jüri Sild. «Veerand küttepinnast on rivist väljas, radiaatorid on läbi roostetanud ega pea enam vett. Ka klaaside aeg on läbi, need hakkasid mõranema.»

Viimati oli palmihoones suur remont 31 aastat tagasi. «Siis ehitati see maja poole laiemaks ja kõrgemaks, varem oli palmihoone rõdudekõrgune,» rääkis Jaan Kotter, kes juba toona hoolitses seal taimede eest.

Ka nüüd tuleb tal palmihoonesse ehitatavas «kasvuhoones» kõrvuti ehitusmeestega edasi töötada. Erilise tähelepanu all on palmihoone vanim asukas, kaks maailmasõda, 1943. aasta varakevadise pommitabamuse ning 1983. aasta hoone laienduse üle elanud enam kui 110-aastane kanaari datlipalm.

Peale Jaan Kotteri mäletab arhitekt Ingrid Mardi projekti järgi palmihoone laiendamist hästi ASi Eviko objektijuht Arno Lukk.

«Tookord alustasime töid aprillis ja sees lõpetasime juba külmadega,» meenutas Lukk, kes 1983. aastal töötas palmihoonet laiendanud Ehitusvalitsuse nr 1 Tartu ehitustrusti töödejuhatajana.

«Vaat seal oli üks vana kandepost,» rääkis ta basseini ääres. «Ümberehituse ajal tegime selle koha peitmiseks basseinile saare.»

Kolmapäeval tõi Eviko palmihoonesse esimesed tellingud. Peale küttesüsteemi uuendamise eemaldatakse hoonelt 21 tonni kaaluvad vanad klaaskatted, puhastatakse rauast konstruktsioonid ning paigaldatakse alumiiniumtarinditele plastkatted. Kõik tööd tuleb lõpetada 30. septembriks ehk enne miinuskraadide saabumist.

Ülikool pani õla alla

Aednik Jaan Kotter ei salanud, et tal süda pisut ikka valutab hoonesse jäävate taimede pärast. «Ei ole ju teada, mida ilm teeb,» märkis ta.

«Remonti oli siin hädasti vaja,» ütles Jüri Sild ja lisas, et hoone renoveerimisprojekt valmis  juba viis aastat tagasi ning sellest ajast peale on ka esitatud rahataotlusi eurotoetuse saamiseks, kuid kahjuks tulutult. Nüüd otsustas Tartu ülikool asjale õla alla panna, et päevinäinud energiakulukas hoone korda saaks.

Et ehitus käib kogu hoones, on palmihoone külastajatele oktoobri alguseni suletud. Arno Lukk ja Jaan Kotter tuletasid naerdes meelde, et 31 aastat tagasi lõpetati hoone remont suure peoga, külalised lustisid basseiniski veetaimede vahel. Nüüd ujub basseinis paarkümmend kilpkonna, kellest osa on külastajad botaanikaaiale kinkinud ametlikult, osa aga toonud sinna salaja.

Tagasi üles