Jõgeva linna päevade raames peetakse laupäeval laulu ja tantsuga Jõgevamaa rahvakultuurifestivali «Jõgeva ja Pedja vahel», millega tähistatakse saja aasta möödumist esimesest laulupeost Jõgeval 8. juunil 1914.
Pidu meenutab sajandi möödumist esimesest laulupeost Jõgeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi sõnul peeti laulu- ja tantsupidusid Jõgevamaal palju aastaid ning enam-vähem sarnase stsenaariumi järgi. Mõned aastad tagasi hakati otsima uusi ideid ning sel aastal ongi pidu lahendatud uutmoodi. Pidu räägib jõgevlase ühest tegusast päevast Jõgeval ja läbi sellise prisma tutvustatakse tervet linna.
Peo projektijuht, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar ütles, et ettevalmistused festivaliks algasid mullu oktoobrist. Esimesed kuud ettevalmistuses kulusid eelarve koostamisele ja projektide kirjutamisele. Ojasaare sõnul osaleb festivali 64 tantsurühma, 30 koori, üks puhkpilliorkester ning neli rahvamuusikakollektiivi. Kõlab Betti Alveri ja Alo Mattiiseni looming.
Festivali laulupeo kunstiliseks juhiks on Jõgevalt võrsunud noorema põlvkonna tippdirigent Janne Fridolin. Esmakordselt kõlab ühendkooride esituses festivalil laul «Pilvele», mille loojadki on Jõgevalt pärit suurvaimud eesotsas poetess Betti Alveri ja helilooja Alo Mattiiseniga.
«Iga tanstupidu on omamoodi ja kordumatu. Nagu öeldakse, samasse jõkke kaks korda järjest astuda pole võimalik, sest aeg, ruum ning elu selle sees ja ümber on pidevas muutumises,» rääkis kultuurisündmuse tantsulise osa kunstiline juht Ave Lääne. Ta lisas, et endiselt ja jätkuvalt on erakordne nii tantsijate kui juhendajate rõõmutunne peol osalemisest. «Ilma selleta poleks sellist pidu olemaski.»
Pidu algab ja lõppeb suurtes väljakupiltides, mille moodustavad kõik tantsijad üheskoos. Konkreetset ühistantsu repertuaaris ei ole. «Puudutuse» peo jaoks õpitud ühistantsud «Puudutuse aeg» ja «Pere labajalg» on peo kavast teadlikult välja jäetud, sest need tantsud kuuluvad eelkõige Tallinna peo lavastuse juurde ja peaksid jääma just selle peo pärliteks, ütles Lääne.
Kaks pidu üheks tervikuks lavastab teater NO99 lavastaja ja näitleja Eva Klemets. «Mind kutsus festivalile justkui endale veidi appi laulupeo kunstiline juht Janne Fridolin, kellega oleme teinud väga palju koostööd. See, et aidata kogu festival ühtseks tervikuks liita, tuli palju hiljem.»
Klemetsi kinnitusel on alati ilus kui inimesed tahavad oma elukohas midagi nende endi jaoks olulist teha. «Kuna see aasta on laulu- ja tantsupeo aasta, siis on enesestmõistetavalt maakondlikud laulu- ja tantsupeod justkui eelsoojendus ja proov juulikuiselel peole.»
Ta lisas, et suurel peol on kindel teema, millega laulud ja tantsud suhestuvad ning sellest ei saa üle ega ümber, kuid selle sisse õnnestus tal siiski tekitada omaette tervikud. Tantsupeo puhul on see pideva jätkumise teema, mis keskendub ühele päevale antud juhul siis jõgevamaalase elus. «Päevad, mis oma tegutsemiste ja mõtlemiste, murede ja rõõmudega meie elus kogu aeg korduvad. Iga päev saavad uus ja vana teistmoodi kokku ning kõik jätkub pidevas loomises.»
Lisaks rahvatantsule ja laulule pööratakse festivalil tähelepanu rahvuslikule käsitööle. Kogu ürituse ajal on võimalik külastada käsitöölaata, mida muusikaliselt ilmestavad rahvamuusikud, märkis omalt poolt Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kel samuti vasutav roll festivali läbiviimisel.