Sügisest hakkab Eesti lennuakadeemiat juhtima Jaanus Jakimenko

Jaanus Jakimenko Foto: TPM

Täna valis Eesti lennuakadeemia nõunikest ja nõukogu liikmetest koosnev valimiskogu salajasel hääletusel lennuakadeemia uueks rektoriks Jaanus Jakimenko.

Valimiskogu otsus jõustub pärast haridus- ja teadusministri kinnitust ning Jakimenko ametiaeg algab 1. augustist, kui lõpeb alates 2009. aastast lennuakadeemiat juhtinud Jaan Tamme ametiaeg.

Jakimenko töötab 2011. aasta lõpust Air Maintenance Estonia kvaliteedijuhina, kus ta tegeleb muu hulgas ettevõtte kvaliteedisüsteemide haldamise ja arendamise ning koolitustega. Veel pakub ta konsultatsioone lennundusettevõtetele firmas Baltic Aviation Solutions.

Aastatel 2003–2011 töötas ta Eesti lennuakadeemias koolitusjuhi ja õppejõuna ning osales akadeemia nõukogu töös.

Jaanus Jakimenko (sünd 1979) on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi lennundusklassi ja Tartu lennukolledži lennundusinseneri diplomiõppe ning omandanud magistrikraadi Tartu ülikoolis ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise erialal. 

Jakimenko jätkab enda sõnul lennuakadeemia seniseid ja planeeritud tegevusi ning uue suunana hakatakse tegelema rohkem täienduskoolitusega ja laiendatakse koostööd ettevõtetega.

«Plaanis on senisest rohkem keskenduda õppejõudude arendamisele ja motiveerimisele. Uuendamist ja täiustamist vajavad ka lennuakadeemia pakutavad täiendkoolituse kursused ja e-õpe. Kõikide planeeritud tegevuste tulemusena peab Eesti lennuakadeemia muutuma senisest innovaatilisemaks, rahvusvaheliselt tunnustatumaks ning riiklikult hinnatumaks tööandjaks, koostööpartneriks, kõrgkooliks ja täiendkoolitajaks,» rääkis Jakimenko.

Haridus- ja teadusministeeriumi konkursil lennuakadeemia rektori ametikoha täitmiseks kandideerisid ka praegune rektor Jaan Tamm ning Inglismaa Cranfieldi Ülikooli lennundus hoolduse doktorant Peeter Pajula.

Lennuakadeemia õppeprorektor ja valimiskogu liige Anu Vare rääkis, et enne valimisi esitasid kandidaadid oma programmid, ent tema sõnul ei esitatud kandideerijaile teravaid küsimusi, mille põhjal saaks öelda, mis sai valikul määravaks. «Hääletus oli salajane ja igaüks hääletas oma äranägemise järgi. Võib-öelda, et konkurss oli väga tasavägine,» lisas ta.