T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Elisa kavandab masti koduõue alla

Vilja Kohler
, reporter
Elisa kavandab masti koduõue alla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ihastes Männimetsa tee 48a kinnistule on kokku tassitud näotu oksahunnik. Tulevikus võib sellel kohal seista Elisa Eesti ASi 36-meetrine mobiilimast, mis jääb kahest majapidamisest kiviviske kaugusele.
Ihastes Männimetsa tee 48a kinnistule on kokku tassitud näotu oksahunnik. Tulevikus võib sellel kohal seista Elisa Eesti ASi 36-meetrine mobiilimast, mis jääb kahest majapidamisest kiviviske kaugusele. Foto: Margus Ansu

Ihastes Männimetsa tee hoolitsetud majapidamiste vahel torkab silma tühi plats näotu oksahunnikuga. Viimasest veel vähem meeldib naabritele aga sinna plaanitav mobiilimast, mille projekteerimistingimused on linnavalitsus juba määranud.

Männimetsa tee 48a kinnistu omanik Elisa Eesti AS avaldas aasta alguses soovi kinnistule 36 meetri kõrguse mobiilsidemasti rajamiseks, teatas Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Männimetsa tee ning selle naabruses oleva 25 maja- ja suvilaomanikule nädal tagasi saadetud kirjas.

Selgub, et linnavalitsus on määranud kõnealusele kinnistule mobiilsidemasti rajamiseks projekteerimistingimused ja ootab huvilisi nende tutvustamisele.

«Absurdne! Vana suvila elumajaks ümberehitamiseks pidin võtma naabrite nõusoleku, aga nemad minult masti püstitamiseks nõusolekut küsima ei pea,» tõdes Männimetsa tee 48 elav mees, kes ei soovi oma nime ajalehes avaldada. «Linnas tuleb uusi asju ehitada, kuid ma pole varem sellega kokku puutunud, et midagi tahetakse teha naabritelt küsimata.»

Taimed määravad koha

Mobiilimast tuleks tema aiast laias laastus 15 meetrit eemale. Sama kaugele jääks mastist üle tänava asuv maja.

«Ma ei karda masti mõju, elame nagunii igasuguste lainete mõjuväljas,» märkis Männimetsa tee 48 majaomanik. «Seda masti pole ilus vaadata. Ihaste on suur, firma võiks linnaga nõu pidada ja masti kaugemale panna, lähedalgi on männikus ruumi. Aga ei, mast peab tulema kohe minu ja vastasnaabrite nina alla!»

Kui mast pandaks ligi tuhande ruutmeetrise Männimetsa tee 48a kinnistu teise otsa, ei riivaks see naabri hinnangul nii palju silma kui kavandatud asukohas. «Aga teise otsa ei saa masti panna, seal kasvavad ju need taimed,» ütles naaber.

«Need taimed» kuuluvad I kategooria kaitsealuste liikide hulka, mille nimegi ei tohi looduskaitseseaduse järgi ajakirjanduses avaldada. Kaitstavad taimed kasvavad naabruses Kiigemäe tänaval ja ka Männimetsa tee 48a väiksel alal. Keskkonnaamet on algatanud kogu ala kui kaitsealuse taime püsielupaiga kaitse alla võtmise.

Püsielupaigas on ehitamine keelatud, sellist ala võib vaid korra aastas niita. Taime looduslikust levikualast väljaspool võib aga ehitada ning nii andis keskkonnaameti Jõgeva-Tartu piirkond tingimusliku kooskõlastuse Tartu linnavalitsuses koostatud mobiilsidemasti projekteerimise tingimustele. «Meie tingimus on, et seal võib mobiilimasti rajada kinnistu lääneserva, sest nii jääb kaitsealuse liigi kasvukoht puutumata,» selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu piirkonna looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Siinkohal võiks punkti panna, kuid kavandatavast mastist sadakonna meetri kaugusel elaval Kuldar Aavikul on veel küsimusi peale selle, miks on vaja mast elumajade vahele ehitada. «Miks loobus linnavalitsus sel alal detailplaneeringust ja väljastas Elisale elanikega nõu pidamata projekteerimistingimused,» tahab ta teada.

Tõesti, Männimetsa 48a kinnistu omaniku algatusel oli koostamisel Männimetsa tee 46, 27 ja 29 kruntide, Kiigemäe tänava ja haljasalaga piiratud ala detailplaneering. Töö detailplaneeringuga soikus aga kümmekond aastat tagasi, sest naabruskond ei leppinud toona sinna kavandatud 60-meetrise mobiilimastiga.

Nüüd leidis Tartu linnavalitsus, et sidemasti on võimalik püstitada ka ilma detailplaneeringuta ja otsustas 18.03.2014 korraldusega nr 284 detailplaneeringu menetluse lõpetada.

Korraldusest nr 284 selgub, et nimetatud detailplaneeringu algatas novembris 1999 Radiolinja Eesti AS ning tänavu 27. veebruaril palus selle firma õigusjärglane Elisa Eesti AS Tartu linnavalitsusel detailplaneeringu menetluse ja planeeringu koostamiseks sõlmitud halduslepingu lõpetada.

«Linnavalitsus soostuski detailplaneeringu lõpetamisega, sest sooviti seisma jäänud protsess käivitada,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse juhataja linnainsener Mati Raamat.

Elisal tema sõnul masti püstitamise ajakava pole.

«Eks neil ole varasem vastuseis meeles ja ehk nad aimavad seda seegi kord,» märkis Raamat. «Ei tea, mis on seal inimestel mureks – saatjate paigaldamine on tervisekaitse põhjaliku kontrolli all. Ehk on neil mure, et mast pole ilus silmale. Rahulolematust põhjustab see mitmeti: ühelt poolt ei taha seda elanikud, teisalt ootavad inimesed paremat levi.»

Naabritelt tuleb küsida

Masti lähinaabrusse jäävatest majadest rääkides tõdes Mati Raamat, et antenni on tarvis seal, kus on inimesed. «Võime ju panna masti kaugemale Ihaste tee äärde, aga seal see ei tööta.»

Et 36-meetrine mast on üsna madal, jääb kaitsevöönd Männimetsa tee 48a kinnistule ning Mati Raamatu sõnul tuleb Elisal nõusolek masti püstitamiseks küsida vaid piiri- ja ületeenaabrilt.

Ehitusloa andmisel kaalub linnavalitsus, kas nende võimalikud mured on põhjendatud ning kas on mõistlik mast püstitada või ei ehk kui palju on mastist kasu saajaid.

Männimetsa teel kogutakse masti püstitamise vastu allkirju. Võib juhtuda ka nii, et neid polegi vaja, sest Kuldar Aavik on kuulnud, et Elisa kinnistult on kaitsealuseid taimi leitud varasemast suuremalt alalt.

«Saime teate, et kaitsealune taimeliik on oluliselt laiemale alale levinud,» kinnitas Kaili Viilma. Kas see vastab tõele või ei, selgitab täna ennelõunal välja keskkonnaameti looduskaitse bioloog, kes läheb kohapeale taime üle vaatama ja liiki kindlaks määrama.

«Seniste kogemuste põhjal aetakse üsna sageli kaitsealuseid taimi laialt levinud taimedega segamini, kuid kahtlemata on võimalik ka kaitsealuse taime laiem levik,» ei välistanud Kaili Viilma enne retke kumbagi võimalust.

Märksõnad
Tagasi üles