Vabadussõjas langenute unarusse jäetud ühiskalmud Pauluse kalmistul tuleb korda teha ja koht peab väärikas välja nägema juba aasta pärast, on otsustanud Tartu linnavõimud.
Pauluse kalmistult võib kaduda piinlik paik
29. mai 2014, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Häbiasi, et meil on need kalmud sellises olukorras nagu praegu,» nentis Tartu linnapea Urmas Klaas. «Linnavalitsuse seisukoht on, et see paik tuleb korda teha, sest olukord Pauluse kalmistul pole praegu Vabadussõjas langenud meeste, Eesti riigi ega Tartu linna vääriline.»
Et sõnadelt tegudele minna, kutsus linnapea kokku nõupidamise, kus otsustati, et Pauluse kalmistul asuva Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures oleva ala ning monumendi juurde ühiskalmudesse maetute nimetahvli kujundamisega hakkab tööle skulptor Mati Karmin.
«Mati Karmin on seda tööd juba aastaid tagasi alustanud,» selgitas Urmas Klaas.
Nimelt esitasid Mati Karmin ja ta kolleeg Tiit Trummal 1998. aastal Pauluse kalmistu Vabadussõja monumendi skulptuuride konkursile peale skulptuuride ka ühiskalmude ala kujundamise eskiisprojekti.
Linnakunstnik Tiit Kaunissaare sõnul paluti skulptoril seda eskiisi nüüd täiendada ja uuendada, sest 1998. aasta konkursil polnud langenute nimetahvlit ülesannete hulgas.
Urmas Klaasi sõnul on eesmärk Pauluse kalmistu Vabadussõja sõjameeste nimed jäädvustada ja ühishaudade ala väärikalt korda teha 2015. aasta võidupühaks.
«Sel aastal tahame selgeks saada, kes on sinna maetud, valmis saada projekti ja koostada töö eelarve,» ütles linnakunstnik.
Pauluse kalmistul avati Vabadussõja monument 11. novembril 1934. aastal. Monumendi avamise puhuks välja antud trükises on kirjas, et Võru tänava äärde ühishaudadesse on maetud 254 vabadusvõitlejat.