Kujutava kunsti hindamatu alus

Joonistusi on kinnitatud Nooruse galerii seintele ja saali keskele puidust ehitisele.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu kõrgema kunstikooli joonistusõppejõud koostasid joonistamise koolitamise näituse  Nooruse galeriis. Ei salga, et üks näituse korraldajaid, joonistamise õppejõud Udo Vool palus mul sellest kaduvast teemast kirjutada.

Udo Vool teadis, et see läheb minule kui klassikalist kunstiõpet saanud inimesele korda. Seega reklaam ... või mitte.

Olen suhtunud joonistamisoskusesse kui alustalasse, millele toetub ka maal, kompositsioon ja moodsa väljundina märgiline kultuur kujutavas kunstis, kui millessegi, mis on nagu ehitise vundament. Nii lihtlabane see ongi.

New Yorgis ja Tartus

Nägin just ameeriklaste (keda mitte mingil juhul kopeerida pole ju sobilik) New York Timesis artiklit nende oma kunstiakadeemia kohta. Sinna võetakse ilmatu konkursiga vaid 30 õpilast aastas, et nad õpiksid klassikaliselt joonistama, voolima, maalima. Ja see akadeemia töötab!

Maailmas võib tuhandeid inimesi õppida autodisaineriks. Ainult kui me ei tea kere all töötavat mehaanikat, siis paljalt pleki vormimine võib küll mõnele teadmatule ostjale tunduda müügiargumendina, aga mitte asju jagavatele inimestele.

Muuseumiööl oli Tartu linnamuuseumi üks tõmbenumbreid külastajatele tavaliste tušisulgedega (millel olid küll asja ilu pärast hanesuled taga) kalligraafilise kirja tegemine. Enamikule osutus raskeks ka varasemast kooliõpetusest teatud käekirja tegemine.

Kalligraafia on tegelikult sama kui muna praadimine. Homme teeb muna ja pannkooki masin, aga see pole enam see.

Mõte vähendada Tartu kõrgemas (sic!) kunstikoolis joonistamise õpetamist kolmelt aastalt kahe peale, kusjuures varem õpiti seda isegi lastekunstikoolis neli aastat, viitab teatud harimatute inimeste (kes seda omas käes tunnetanud pole) lootusele.

See lootus võib väljenduda arutluses, et küllap me midagi nendele algajatele tudengitele ikka pähe taome ning et peatähtis on arvutiekraan, sellega seotud foto, vajaduse korral ka mõni muu käsitööoskus, et loomemajanduse turule peale lõpetamist ilmuda.

Näitus ise kunstikooli Nooruse galeriis on ju tegelikult konglomeraat nii õpetajate kui ka õpilaste viimaste aastate töödest. Ei tahaks kedagi seal erilisena esile tuua, sest liiga paljud tööd on selleks liiga head.

Tulevased favoriidid

Loodan, et mõnigi nendest tudengitest on tulevaste kunstioksjonite favoriit. Mõelgu need, kellel on kodus Viiralti, Vabbe või Raua joonistus, mida nende väärtuseks tänapäeval arvatakse.

Tagasi tulles New Yorgi kunstiakadeemia lõpetajate juurde: sealses loomemajanduses on nii juveeli-, moe- kui ka muus tarbekunstis joonistamine endiselt hindamatu alus. Üks alusepanijaid akadeemia joonistuskoolile oli legend Andy Warhol, kes küll üritas popkunsti kaudu seda õpetust lammutada, aga sai hiljem veast aru.

Minge vaadake loodetavasti mitte viimast näitust kõrgema kunstikooli joonistajatelt ning võtke pliiats kätte! Proovige näiteks joonistada oma last või muud lähikondset. Näitus on avatud kuu lõpuni.

Galeriis Noorus

• Galeriis Noorus (Riia 11) saab 31. maini vaadata näitust «Labürint».

• Väljapanekus on Tartu kõrgema kunstikooli tudengite, vilistlaste ja õppejõudude joonistused.

• Näituse on koostanud kõrgema kunstikooli joonistamise õppejõud Udo Vool, Nadežda Tšernobai, Eve Eesmaa ja Ave Avalo ning kujundanud Madis Liplap.

• Noorus on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17, sissepääs kõikidele tasuta.

Tagasi üles