/nginx/o/2013/02/01/1550380t1h9520.jpg)
Tartu ringkonnakohus mõistis prokurörile ähvarduskirja kirjutanud mehe süüdi vägivallas prokuröri suhtes ning karistas teda kahe ja poole aasta pikkuse tingimisi vangistusega.
Kohus mõistis prokurörile ähvarduskirja kirjutanud mehe vägivallas süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu 11. veebruaril langetatud otsuse Jüri Rosina (60) õigeksmõistmises. Kohus mõistis Rosinale kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Karistusest kantuks loetakse tema eelvangistuses juba viibitud üks aasta, kolm kuud ja 18 päeva.
Menetluskuludena mõistis kohus Rosinalt välja 2165,55 eurot, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.
Süüdistuse järgi saatis Rosin vanglas karistust kandes 2012. aastal ähvarduskirja prokurörile, kes juhtis Rosina kriminaalasja kohtueelset menetlust ja esindas hiljem riiklikku süüdistust kohtus.
Ringkonnakohus leidis, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale tuleb vägivalla mõistet sisustada terve karistusseadustiku ulatuses ühtsena. Ringkonnakohus leidis, et antud asjas on kirja kirjutamisega ja kannatanule saatmisega realiseeritud lisaks esitatud süüdistuse tunnustele samaaegselt ka ähvardamise koosseis.
Ähvardamise koosseisu objektiks on inimese vaimne tervis, mille ründamiseks süüdlane kasutab psüühilist vägivalda. Seejuures ei eeldata, et ründajal oleksid kuriteo toimepanemise hetkel ka olemas ründevahendid, millega ta ähvardab. Ähvardus peab näima reaalne, mitte aga olema reaalne. Kannatanul peab tekkima üksnes arusaam, et ähvardust tuleb võtta tõsiselt. Inimene ei pruugi öeldud ähvardust karta, piisab sellest, kui ta peab selle võimalikkust ja realiseeritavust tõsiseltvõetavaks.
Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et Rosina koostatud ja kannatanule saadetud kirjast on üheselt aru saada tapmisähvardus prokuröri suhtes. «Ringkonnakohus ei suuda selles näha midagi ilukirjanduslikku, samuti ei kätke see endast mingit suurt filosoofilist üldistust, millele maakohus viitab,» seisab otsuses. Sisuliselt on psüühilise vägivallateo toimepanemist kirja kirjutamisel ja prokurörile saatmisel tunnistanud ka Rosin ise, mis haakub seejuures täielikult ka tema kirja sisuga.
Kannatanu on ringkonnakohtu hinnangul loogiliselt ja arusaadavalt selgitanud, millistel asjaoludel võttis ta saadud kirjas väljendatud ähvardust tõsiselt. Nimelt on ta riikliku süüdistajana saanud aastate vältel Rosinalt erinevaid kirju, mille sisu oli algselt küll ainult solvav, kuid mis muutusid ajas järjest ähvardavamaks. Kannatanul tekkis neid kirju lugedes arusaam, et Rosin võibki reaalsuses koguda rahasummasid, mida ta plaanib kasutada kirjas väljendatud tapmisteo tellimiseks.
Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.