Valvo Semilarski: ideaalis läbivad Tartut erisuunalised rattateed

Valvo Semilarski.

FOTO: Margus Ansu

Kirjutan soovist jagada mõtteid Tartu praegusest kergliiklusest ja võimalikest arengusuundadest.

Et säästa keskkonda ja muuta linlaste eluviisi tervislikumaks, on Tartu linnavalitsus otsustanud nelja aastaga rajada uusi ning renoveerida olemasolevaid kergliiklusteid saja kilomeetri ulatuses.

Selle ülesande täitmiseks loodi sel aastal laiapõhjaline kergliiklusteede komisjon, kuhu kuuluvad Tartu linnavalitsuse eri valdkondade töötajad ning kohalike jalgrattaühenduste ja koolide esindajad, kaasatud on ka erivajadustega inimeste ühingute esindajad. Komisjoni põhieesmärk on töötada välja Tartu kergliiklusteede arengukava aastateks 2014–2020.

Ettepanekud täiendavad ja ajakohastavad Tartu praegust kehtivat kergliiklusteede arenguskeemi, mis koostati 2006. aastal. Arutelude käigus kujuneb parim võimalik kõnni- ja jalgrattateede võrgustik Tartu linnas ning lähiümbruses.

Komisjoni ülesanded

Suures plaanis on esmatähtis kesklinna parem ühendus teiste linnaosadega.

Tähtis on ka siduda linna kergliiklusteed naabervaldade omadega ning kesklinn kohalike tõmbekeskustega, nagu ülikooli kliinikum Maarjamõisas, rajatav Eesti Rahva Muuseum, maaülikool, Lõunakeskus. Ideaalis läbiksid linna suuremad erisuunalised kergliiklusteed, kuhu on mugav liikuda väiksematelt teedelt.

Komisjoni üks ülesandeid on anda ka soovitusi teede parandamiseks. Komisjoni liikmed on käinud planeeritud lõikudel ratastega sõitmas, samuti annavad nad tagasisidet enda ja tuttavate tähelepanekutest linnaruumis liiklemisel.

Oma töös püüab komisjon arvestada erisuguste liiklejate, sealhulgas erivajadustega inimeste soove. Probleemidesse süvenemata ei oskagi tihti näha, kui olulised on detailid mõnele inimrühmale, kuhu ise ei kuulu.

Näiteks valmistavad jalgratturitele ja lapsevankriga emadele meelehärmi kõnniteede järsud äärekivid ülekäiguradadel, vaegnägijad aga vajavad selget märki kõnnitee üleminekust sõiduteeks.

Linna ülesanne on leida sellistes olukordades kompromiss. Seepärast kaalume ja katsetame uudseid võimalusi, nagu Postimaja liiklussõlmes paigaldatud mummulised plaadid või reljeefne tänavakate. Kõikjale sellised lahendused korraga ei jõua, kuid tänavate rekonstrueerimisega need järk-järgult levivad. Tehtud või tegemisel on Riia-Raja, Sõbra-Võru ja Mõisavahe-Kalda ristmik ning kõik Idaringtee ristumised.

Aktuaalne teema on kergliiklusteede võimalused juba väljakujunenud linnaruumis. Siin on plaanis vahetada kogemusi mõne Tartu sõpruslinnaga. Kaalutud on komisjoni liikmete lähetamist mõnda Euroopa arenenud rattapiirkonda. Kergliikluskomisjoni ülesanne on ka teha ettepanekuid jalgrataste parkimise ja hoiustamise kohta.

Komisjoni lõppeesmärk on vormistada arengukava augustis.

Kuna planeeritud arengukava on jaotatud nelja aasta peale, on ühise seisukohana komisjonis võetud vastu otsus, mille kohaselt seatakse kavandatud teedeehitused ning taristu parandustööd tähtsuse järjekorda. Lisaks arvutatakse välja arengukavas planeeritud tööde maksumus. Kui välja töötatud arengukava on saanud heakskiidu linnavalitsuselt ja volikogult, taotletakse tegevuskava elluviimiseks raha linnaeelarvest.

Väga oluline on, kuidas jõuda väljatöötatud tegevuskava elluviimiseni. Vastavalt pikaajalisele arengukavale on Tartu igal aastal planeerinud oma eelarvesse mõne uue terviklahenduse. Investeeringud kergliiklusse on linna eelarves pidevalt kasvanud. Samuti otsitakse aktiivselt lisarahastamise võimalusi, Euroopa Liidu ja riigi toetusi.

Eraldised Euroopast

Üks võimalus on Euroopa Liidu rahastusmeede «Linnapiirkondade jätkusuutlik areng aastatel 2014–2020». Selles on muu hulgas ette nähtud eraldised kergliiklusteede tarvis. Meetme sihtala on linnapiirkond, mille elanike arv ületab 50 000. Tartu kontekstis on tegemist Tartu linna ning Tartu, Ülenurme, Luunja ja Tähtvere valla kavandatava ühisprojektiga.

Esmane tingimus on koostöös valdadega ühise arengukava väljatöötamine. See protsess käib, põhimõttelised kokkulepped kergliiklusteede kohta on saavutatud. Kõigil asjaosalistel on ühine ettekujutus, kuidas rajada selle meetme toel kergliiklusteed, mis tagavad hea rattaliikluse Tartu linna ja lähivaldade vahel. Nii tekivad uued ja pikemad rattasõiduvõimalused, näiteks Ülenurmelt Tartu vallas asuva jääajakeskuseni välja.

Tartu kehtiv arengukava näeb igal aastal ette vähemalt saja uue jalgrattaparkimiskoha rajamist avalikku linnaruumi. Seda põhimõtet on järgitud. Kohalikke ettevõtteid on suudetud veenda vahetama välja ebaturvalised rattahoidjad.

Tartu ülikool ja maaülikool on rajanud oma õppehoonete ja ühiselamute juurde jalgrattahoidlad, samuti rataste parkimismajad. Tartu linn on rajanud välisprojekti raames bussi- ja rongijaama varjualusega jalgrattaparklad. Koolide juurde on rajatud hulgaliselt rattaparklaid, koolide ümbruses on liiklus rahustatud. Uute ehitiste (kortermajad, ärihooned, kaubanduskeskused) planeeringutes on ette nähtud ka jalgrattaparklad.

Meie eesmärk on suurendada jalgrattaliikluse osa Tartus 2020. aasta lõpuks 15 protsendini. Praegu on see 7 protsenti kõigist liikumisviisidest.

Mõni sõna Tartu ja Eesti arengufondi ühisest projektist, mille järgi rahastavad linn ja fond koos Tartu linna rattaringlussüsteemi projekti koostamist.

Tegemist on rattalaenutusega, mis looks uusi võimalusi ja suurendaks veelgi kergliikluse osa linnapildis. Samuti toetaks see linna kuvandit ja kohapealset turismi. Kavandatav projekt hõlmab umbkaudu tuhat ratast ja sada teisaldatavat moodulparklat. Projekti eeldatav kogumaksumus (investeering tehnoloogiasse) on umbes 1,5 miljonit eurot.

Arengufondi töörühm koostab eelprojekti, tasuvusanalüüsi ja uurib opereerimismudeleid. Nende tööde tähtaeg on oktoober. Töösse on kaasatud ka eespool mainitud kergliiklusteede komisjon. Et see on Eestis katseprojekt, siis plaanib Tartu rattaringluse käivitamiseks otsida lisaraha Euroopa Liidu meetmetest.

Lähiaja plaanid

Mis on lähiajal linnas kergliikluse heaks tehtud ja mis on tegemisel? Tänavu on juba remonditud Teguri tänava kõnnitee. Teoksil on Laia-Jakobi ülekäiguraja ehitus, projekteerimisel on EMÜ spordihoonet Herne tänavaga ühendav kergliiklustee, mis muide sai alguse linnarahva ettepanekust eelmise aasta kaasavasse eelarvesse.

Plaanis on Hipodroomi tänava kergliiklustee Ihastes (Salutähe ja Kasesalu tänava vahel) ning ehitus Riia tänaval Raja tänava ristmikust Riia 175-ni. Parandustööd käivad Tamme staadioni asfaltringil ja Tähtvere spordipargi ringteel, plaanis on ka kergliiklustee ehitus Pargi tänaval (Kalevist Täheni).

Projekteerimisele läheb kerg­liiklustee Kesk kaares Tamme gümnaasiumi juurest Raudtee tänavani. Eelarves on veel ülekäiguradade projekteerimine ja ehitus Jalaka-Aardla ja Riia-Vaksali ristmikul.

Väärib märkimist, et hiljuti valiti Tartu käesoleva aasta Eesti kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks. Võitja kuulutati välja 9. mail. Tartlastena võime selle tiitli üle ainult uhkust tunda. See annab ka kindlust, et oleme rohelise linnana oma arengus õigel teel.

Tagasi üles