Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2014/05/25/3061330t1h1bc8.jpg)
Reedel Tartu tervishoiukõrgkooli nukleaarmeditsiini klassi avamise järel sattusid sündmusele kogunenud inimesed peale vestlusele, mida nad poleks tohtinud kuulda.
Tavaolukorras ei oleks see võimalik olnud. Aga et vestlus toimus ruumis, milles saavad enne haiglasse minekut viimase lihvi radioloogiatehnikud, kes peavad toime tulema millegi väga ohtliku ja samal ajal nähtamatuga ehk radioaktiivse kiirgusega, siis polnud asetleidnu nii väga ilmvõimatu.
Nukleaarmeditsiini klassis sai nimelt jälgida hauatagust vestlust füüsikute Henri Becquereli, Marie Curie ja Wilhelm Conrad Röntgeni vahel. Esiti hooplesid nad oma Nobeli auhindadega ja püüdsid end tähtsuse järgi ritta panna. Siis aga ohkas Wilhelm Conrad Röntgen heldinult ja imestas, millega nad küll oma eluajal ei tegelnud ja kuidas aeg on vahepeal lennanud.
Teada on, et Wilhelm Conrad Röntgen suri sooltevähki ning Marie Curie leukeemiasse, mis päris kindlasti tekkis tal radioaktiivsete materjalide uurimise tagajärjel. Henri Becquereli surma põhjus on jäänudki segaseks, kuid tema käed olid olnud radioaktiivsete ainetega ümberkäimisest kaetud põletuste ja paranematute haavadega.
Siis leidis Becquerel, et kuigi nende saavutused said neile endale saatuslikuks, ei olnud nende surm siiski kasutu. Kõik need ohtlikud ained, mida nemad olid enam kui sada aastat tagasi uurinud, on nüüd igapäevameditsiini teenistuses ja suudavad päästa paljusid inimesi rasketest haigustest.
Niisugune ajas tagasivaade aitas reedel Tartu tervishoiukõrgkoolis hästi mõista seda, miks on vaja kõige paremal viisil ette valmistada radioloogiatehnikuid ja radioloogiatehnikuid-spetsialiste.
Tipptasemel ruumid
Uhiuus nukleaarmeditsiini klass oli reedel avatud kolmest praktikaruumist üks. Seal saab harjutada radioaktiivsete ainetega töötamist ilma kiirgusohtu kartmata, sest seal kasutatavad ained vaid matkivad radioaktiivseid märkaineid.
Veel avati reedel radiograafia õppeklass, seal asub päris röntgenikabinet, mis on äravahetamiseni sarnane mõne haigla samasuguse kabinetiga. Samas on veel mammograaf ja panoraamröntgeniaparaat.
Ka avati reedel päris ultrahelikabinet, kus saab õppida kõhuõõne, kilpnäärme ja rindkere ultraheliuuringute tegemist.
Tervishoiukõrgkooli külalisõppejõud Kalle Kepler ütles, et kõik näidatu on tehnika viimane sõna, mis igale poole haiglatessegi veel jõudnud pole. See aga tähendab, et neis klassides saab tudengeid õpetada pikka aega, kartmata, et aparaadid moraalselt vananeksid.
Reedel kirjutati Tartu tervishoiukõrgkooli ja Tartu ülikooli vahel alla ka koostööleping, mille järgi näiteks tulevased meditsiinifüüsikud, keda ülikool koos Tallinna tehnikaülikooliga magistriastmes ühiselt koolitab, saavad neidsamu praktikaruume kasutada.
Ainus selline Eestis
Ülikooli uus füüsikahoone asub pealegi just tervishoiukõrgkooli naabruses ja avab sel suvel uksed.
Radioloogiatehnikute õppekava juht Zinaida Läänelaid lisas, et Tartu tervishoiukõrgkool on Eestis ainus, kus radioloogiatehnikuid ette valmistatakse ning kus antakse ka spetsialistiõpet nukleaarmeditsiini, kiiritusravi ja ultraheli valdkonnas. Praktikruumesse investeeriti tema sõnul 1,5 miljonit eurot.
Reedel esitleti tervishoiukõrgkoolis ka esimest eestikeelset nukleaarmeditsiini õpikut.