Oskar Lutsu majamuuseumi tagaaias õunapuude all esitasid koolilapsed neljapäeval näitemänge. Pildile jäid Raatuse kooli noored (vasakult) Krõõt Kosk, Lisett Liiv ja Agnes-Erika Kalm, kel on parasjagu käsil lõpustseen ühevaatuselisest näitemängust «Paremad päevad». See on üsna seesama näidend, mille Oskar Luts 1919. aastal kirjutas, kuid pisut pikemalt pealkirjastas – «Onu paremad päevad».
Tüdrukud jutustasid oma looga seda, et paljust võib oksjonihaamri ähvardusel loobuda, aga mitte majast, mis seotud kalli inimese mälestusega. Ja kuigi mälestustega ei saa võlgu maksta, neid ei saa potti pista ega seljas kanda, on need ometi kallimad kui miski muu – öelgu teised mida tahes.
Pildile jäänud tüdrukud on vaid üks osa Raatuse kooli entusiastlikust näiteringist, keda juhendab inglise keele õpetaja Kadri Kosk.
Lugu «Parematest päevadest» on nende kõigi meelest Lutsul andekalt kirja pandud, kuna selles ei paista mingeid aegumise märke.
Eilne kooliõpilaste teatripäev oli üks õunapuu- ja sireliõiteaja sündmustest, millega Oskar Lutsu kodu tartlastele oma aias igal aastal meelehead pakub.