Ehkki nädalavahetuse kuum ilm meelitas inimesi rohkem randa või aeda puude varju kui lauspäikese kätte seisma, leidus tuhandeid, kes sõitsid leitsakust hoolimata hoopis Lange küla väljale lennundusmuuseumisse, et nautida Eesti lennunduspäevi.
Galerii: legendaarsed tiivulised ja tigedad mesilased lennunduspäevadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lendurid ei hoidnud end publiku südame võitmiseks mõistagi tagasi. Olgu selleks siis An-2 pealt välja hüpanud tombud kellest said sinimustvalge lipuga laskunud langevarjurid või lennukiga trikitamine maapinnale nii lähedal, et see paistis lausa arutu julgustükina.
Omaette lennundusnähtuseks võib pidada 64-aastast leedulast Jurgis Kairyst, kelle oskus publikuga suhelda võlus kõiki. Lendamises osas eelistas omaaegne vigurlennunduse maailmameister hoiada oma SU-26 propellerlennukit rohkem kabiin alaspidi. Muide, pea alaspidi on mees lennanud kunagi läbi ka üsna madala ja kitsa silla alt.
Õhus lennata ja rippuda suutis Kairys veel mitmelgi ebaharilikul moel. Suitsu abil joonistas piloot õhku kujundeid nagu inimese nägu, korgitser või süda.
Südame, millest läbi lastud nool, joonistas taevalaotusele ka lätlaste vigurlennugrupp Baltic Bees oma L-39 õppehävitajatega. Uue kavaga oma ainsa tänavuse esinemise Baltimaades tegidki «mesimummid» siinsetel lennunduspäevadel. Kuuest lennukist pääsesid õhku üksnes viis, sest ühe masina tehnika hakkas jukerdama. See tegi kogu šõu aga publikule vaat et isegi nauditavamaks, sest maale jäänud piloot sai enda kätte mikrofoni ja kirjeldas väga põhjalikult, mida lendurid parasjagu teevad ning mida kogevad. Muidu poleks keegi teada saanudki, et taevast otse alla laskudes ja vahetult enne maapinda lennukit horisontaalseks pöörates mõjuvad 800 km/h kihutavates lennukites pilootide kehadele väga suured raskusjõud.
Lennundusmuuseumi publiku moodustasid paljuski lastega pered. Eelkõige väiksematele aga ka issidele pakkus suurt huvi muuseumi püsiekspositsioon. Põhiliselt küsiti, kas hävituslennukite nooljad ninad tulistavad välja kuule või rakette, rääkisid inimesi juhendanud Marek Väli ja Kaur Käämer kõrgemast sõjakoolist. Tegemist on reeglina siiski lennukite eneste väikeste ilmajaamadega, mis mõõdavad õhurõhku ning teisigi lendamisel olulisi parameetreid.