Lennupäevad täidavad taeva tiivulistega

Tartu lennunduspäevad. Foto: Kristjan Teedema

Paljud lennunduspäevade innukad külastajad mäletavad, et üritust on peetud ikka augusti esimesel nädalavahetusel, sel korral toimub see aga juba maikuus.

«See oli lennuakadeemia tudengite soov,» põhjendas Eesti lennundusmuuseumi juht Mati Meos. Nimelt leidsid tudengid, et kevadel on ilm tavaliselt parem. Arvestades prognoose peaks ilmataat tõesti sel nädalavahetusel toimuvat üritust soosima.

Välja toodi seegi asjaolu, et praegu on kõik tudengid Tartus kohal ja saavad mugavamalt lennunduspäevi nautida. «Eks väike kõhklus on ikka hinges, kas publik uued kuupäevad omaks võtab,» sõnas Meos.

Lennuväli muuseumis

Ürituse suurim uudis ja uuendus on ilmselt see, et muuseumil valmis hiljuti väike lennuväli. «Kuu aega tagasi külvasime muru maha,» kinnitas Meos. Kas muru on juba piisavalt juurdunud, et lennukid saaksid otse muuseumi territooriumil maanduda, seda proovisid korraldajad eile õhtul nii hilja, et ajaleht oli selleks ajaks juba trükis.

Augustis saab lennuväljale juba kindlasti maanduda, märkis Meos. Ta lisas, et leedulasest vigurlennu maailmameister Jurgis Kairys proovib maandumise ilmselt ära nii või teisiti.

Lennupeo rõhk on tänavu reaktiivlennundusel. Publikule esinevad õhuakrobaadid kõrgpilotaažlendudega üksikult ja rühmas. Jurgis Kairys sooritab lende hävitajal Su-26. Baltic Beesi meeskond on taas väljas oma õppehävitajate L-39C Albatros mudelitega.

Mesilasevärvi lennumasinatega näitavad lätlased oma uut õhuetendust. Mujal Baltikumis seda šõud tänavu näha ei saa, täpsustas Meos.

Venemaa käitumise tõttu Ukrainas kaitsevad Balti õhuruumi Nato õhujõud. Taanlaste turbehävitajad F-16 peaksid muuseumialalt üle lendama laupäeval kell 11.

Lisaks esinejatele piiri tagant saab kaasa elada politsei- ja piirivalveameti lennusalga ning Eesti õhuväe demonstratsioonlendudele. Legendaarselt An-2 transpordilennukilt tehakse ka langevarjuhüppeid otse lennupeopaika. Kõrgpilotaaži tulevad näitama propeller- ja purilendurid. Veel saab jälgida seda, kuidas helikopterilt tulekahju kustutada, ning õhku tõusevad ka mehitamata õhusõidukid (UAV). Demolende teevad mudellennukid ja taevas liuglevad tiibvarjurid.

«Peamine on, et ilm oleks hea,» sõnas Meos. Nii langevarjurid kui hävitajad vajavad vähemalt kolme-neljakilomeetrist nähtavust.

Selleaastasel üritusel on kavas ka üks pidulikum ettevõtmine. Nimelt avab muuseum taasiseseisvunud Eesti õhuväe ülemate Vello Loemaa, Teo Krüüneri ja Valeri Saare nimelised pronksist istepingid.

Kogud täienevad

Külastajad saavad tutvuda veel lennundusmuuseumi enda kogudega. Uusim suur eksponaat on sügisel Soomest saadud hävitaja Hawk, millesarnased on põhjanaabrite õhuväes ka praegu teenistuses.

Töö kogude täiendamise nimel jätkub. Raha poolest ei ela lennundusmuuseum just jõukalt, sest riigi toetust pole. Seni on hakkama saadud enda rahakoti peal ning ekspositsiooni täiendamiseks kirjutatud projekte. «Eks olen neid ministeeriumide uksi kulutanud küll, aga tulutult,» tõdes Meos.

Kultuuriministeeriumi nõunik Katrin Arvisto kinnitas Tartu Postimehele, et ministeeriumi ja muuseumi kohtumine oli selle aasta alguses. Ministeerium on teatanud, et tegevustoetust on võimalik taotleda 2016. aastaks.


Lennunduspäevad

• 24. ja 25. mail Eesti lennundusmuuseumi alal Langel.

• Peaesinejad on Läti vigurlennurühm Baltic Bees ning mitmekordne vigurlennu maailmameister Jurgis Kairys Leedust.

• Ajakava leiab www.lennundusmuuseum.ee.

Allikas: Eesti lennundusmuuseum