Ülikool saab maailmatasemel siirdemeditsiinikeskuse

Tartu ülikool avab täna Maarjamõisa teaduslinnakus maailmatasemel siirdemeditsiinikeskuse, mille tingimused ja ülimoodne aparatuur loovad teadusuuringuteks senisest palju paremad võimalused.

Kaks päeva enne tähtsat sündmust Tartu Postimehele uut tippkeskust tutvustanud siirdemeditsiinikeskuse (SIME) katseloomakeskuse juhataja Mario Plaasi sõnul on maja laias laastus jaotatud molekulaarbioloogia laboriteks ja katseloomakeskuseks.

Lisaks on keskuses eraldi infektsioonilabor, kus võib töötada ohtlike ja geneetiliselt muundatud patogeenidega (bioohutusklass III). « Eestis ei ole veel olnud sellist laborit, kus saab uurida raskeid viiruslikke infektsioone in vivo ehk loomadel,» selgitas Plaas.

Klassikalist õppetööd majas toimuma ei hakka, sest loengute pidamiseks mõeldud auditooriume seal pole, küll aga toimub õppetöö laboripraktikumidena.

«Koolituse funktsioon on majal väga suur ning ma arvan, et lähima paarikümne aasta jooksul täidab see kõik Tartu ülikooli vajadused,» lausus Plaas. Tema sõnul oli siiani ruumikitsikus suur ja laborites ootejärjekorrad pikad.

«Kui kõik kolivad oma tehnoloogiad siia, võiks see viia loomuuringud täiesti uuele tasemele,» lisas Plaas.  

Terve maja on aga täis moodsat teadusaparatuuri. Näiteks molekulaarbioloogia laborites on kasutusel ülivõimsad DNA sekvenaatorid, mis sekveneerivad inimgenoomi umbes nädalaga. Katsepreparaatide hoidmiseks on ruumid, millest mõnes hoitakse miinus 150-kraadist temperatuuri.

Eraldi tõi Plaas välja kolm miljonit eurot maksnud 9,4-teslase magnetresonantstomograafi, mis on spetsiaalselt loodud väikeloomade uurimiseks ning võimaldab vaadelda nende sisemust ja diagnoosida organite tööd.

Lisaks on majas Baltikumi kõige suurem autoklaav ning kogu tehnosüsteem on dubleeritud. Ruumides kasutatakse ülerõhku ning hepafiltritega puhastatud õhku.

Läbi õhuduši

Katseloomakeskuse laboritesse on võimalik siseneda ainult läbi ruumi, kus tuleb selga panna antistaatilisest materjalist ülikond, pähe mask ja kätte kindad. Enne laboripoolele sisenemist tuleb minna läbi õhuduši, kus ühe minuti jooksul puhub inimesele peale õhuvool, mille tugevus on 35 meetrit sekundis. Kui laboritest on vaja kiiresti mõni dokument välja anda, kasutatakse selleks eraldi transpordilüüsi.

Katseloomakeskuses mahub puuridesse elama umbes 25 000 hiirt ja 7000 rotti. Kõik puurid on eraldi ventileeritavad ja interneti kaudu jälgitavad. Ka on hoiuruumides võimalik kasutada punakat valgust, et loomadel öö ja päev ära vahetada.

«Tavaliselt tehakse katseid päevasel ajal ja kuna loomad seda valgust ei näe, ongi võimalik tööd teha loomade mõistes aktiivsel ajal,» selgitas Plaas.

Keskuse kogupindala on 4790 ruutmeetrit ning ehituse maksumuseks kujunes 8,7 miljonit eurot.       

Uued võimalused

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasara sõnul tekib uue maja avamisega mitmeid võimalusi. Neist esimesena nimetas Vasar haridustasandit, sest just praegu on päevakorral küsimus, kuidas tuua arstiteaduse kuuele kursusele sisse teadusõpe.

«Küsimus on selles, et me vajame üha rohkem arste, kes on teaduse mõttes kirjaoskajad. Kes on võimelised kiiresti ja paindlikult mõtlema ja nägema arengut, mis on alusteadustes juba olemas ning mida oleks vaja kiiresti kanda üle praktilisse meditsiini,» rääkis Vasar. Ta tõdes, et praegu jõuavad teadlaste avastused inimeste tervise heaks kasutusse liiga aeglaselt.

Vasara sõnul on oluline ka see, et noored näeksid, et Eesti on atraktiivne koht, ning selleks, et maailmas konkurentsivõimelist teadmistepagasit omada, ei pea tingimata Eestist lahkuma.

«Me tahame panustada nendesse inimestesse, kes on andekad ja kellele pole tavapärane arstiõpe piisav väljakutse. Tahame, et nad saaks ja jõuaks teha rohkem, kui see senini võimalik oli. Arstiteadus on teadmistepõhine ja ilma sellise kirjaoskuseta on tulevikus üha keerulisem olla väga hea arst,» rääkis Vasar.

Uus kvaliteet

Teiseks rõhutas Vasar teaduse tasandit: «Uue maja avamisega laienevad võimalused ka teiste riikide tippteadlastele, kes tahavad siia teadust tegema tulla. Nii nagu hariduse mõttes,  on ka teaduse mõttes Tartu ülikool muutumas üha atraktiivsemaks kohaks.»

Teaduse mõju peaks Vasara hinnangul ühiskonnas oluliselt kasvama, kuid kahjuks senine ühiskondlik arusaam alati teadust ei soosi. «Ei taheta aru saada, et teadus ongi see jõud, mis elu edasi viib. Teadus ongi see vedur, mille taga me kõik sõidame ja milles meie areng peitub,» lausus Vasar.

Ta rõhutas, et teadmistepõhine ühiskond ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid tähendab inimväärsemat elu ja tervemalt elatud aastaid.

Kuna Tartusse on nüüdseks rajatud mitu olulist teaduskeskust, peaks järgmine samm olema luua ühiselt uus kvaliteet. «Selle uue kvaliteedi loomine muudab meid maailmas veelgi nähtavamaks ja soovitud partneriks. Kui need keskused ühinevad ühe suure eesmärgi nimel, on see väga suur samm edasi,» rääkis Vasar ning tõi näiteks isikupõhise meditsiini.

Tagasi üles