Peatsed põhikoolid plaanivad uuendusi

Kivilinna gümnaasiumi teise klassi õpilased on omamoodi katseprojekt. Nad ei ole kunagi ühtegi numbrilist hinnet saanud ja ei saa neid ka järgmisel aastal. Neljandast klassist hakatakse küll hindeid panema, kuid mõned ained, nagu kehaline kasvatus või kunstiõpetus, jäävad põhikooli lõpuni numbritega hindamata. Foto: Margus Ansu

Kuus gümnaasiumi alustavad sügisel põhikoolina ning suurem osa neist plaanib sel puhul teha kohe alguses mõned põhimõttelised muudatused.

Suurimaid samme astub Kivilinna kool. Direktor Karin Lukk ütles, et tema kogemuste järgi on lihtsam teha korraga suuri muudatusi kui neid sammhaaval juurde lisada ning seetõttu rakendataksegi sügisest mitmeid mõtteid, mida juba ammu on plaanitud.

Õpilaste jaoks tuleb üks drastilisemaid uuendusi hindamises. Järgmisel õppeaastal jõutakse selle eesmärgini, et numbrilisi hindeid ei panda esimeses kooliastmes ehk kuni kolmanda klassini ning arvestuslikuks muutuvad mitmed ained, mille hinnatavuse üle on aastaid vaieldud.

Näiteks ei anta kogu põhikoolis numbrilisi hindeid enam kunsti- ja muusikaõppes, kehalises kasvatuses, inimeseõpetuses ja infotehnoloogias. Peale selle ei saa keegi enam õpetajalt hindeid esimesel veerandil, iga õpilane hindab oma õppetulemusi õpetaja abil ise.

«Sellega me tahame jõuda selleni, et õpilased õpivad ennast adekvaatselt hindama, sest kui kool on läbi, peavad nad oskama ise endale sihte seada,» selgitas Lukk.

Lisandub varajane inglise keele õpe, sügisel kooliminejad hakkavad kohe võõrkeelt õppima ning teine võõrkeel tuleb juba kolmandas klassis.

Iga veerandi lõpus on plaanis teha projektinädalaid, kus kogu tegevus käib ühe teema ümber, mida käsitletakse igast küljest alates matemaatilisest kuni kirjanduslikuni.

Uus õppeaine

Hansa koolis, praeguses kommertsgümnaasiumis lisandub päris uus aine, millele praegu pole veel õiget nimetust välja mõeldud.

Direktor Liina Karolin-Salu ütles, et kogu põhikooli jooksul kestvas aines plaanitakse ühtseks tervikuks põimida ained, mis praegu seisavad  eraldi. Osana paljudest saavad tunnis kokku näiteks inimese-, karjääri- ja arvutiõpetus.

«Me ei taha, et lapsel jääks mulje, et kõik need asjad seisavad kuidagi omaette, vaid et need kõik on inimeseks olemise olulised oskused ja etapid,» rääkis Karolin-Salu. «Ja me saaksime projektide kaudu rohkem õpetada, et oleks huvitavam lapsele, mitte ainult asja ära õppimine ja töövihiku täitmine.»

Karlova gümnaasium tegi suure sammu ära juba eelmisel aastal – avas koorikooli. Direktor Undel Kokk rääkis, et midagi väga suurt rohkem pole plaanis, kuid lapsevanemate tagasisidest lähtudes mõeldakse samuti varasema keeleõppe juurutamise peale.

Vanemate soovil on plaanis suurendada kõigil klassidel reaalainete tundide hulka, muidugi lubatud koormuse piirides. Täpseid mahtusid pole direktori sõnul veel paika pandud, kuid sügiseks saab see selgeks.

Descartes’i lütseumi direktor Jaan Reinson kinnitas aga, et uuel aastal üritatakse muudatuste asemel uue olukorraga harjuda ja tutvuda. «Esmalt on plaanis segane aeg üle elada ja siis hakkame vaatama,» ütles ta. Kooli eripära, prantsuse keele õpe, jääb igatahes alles.

Sügisest Puškini kooli nime kandva vene lütseumi direktori Alina Braziulene sõnul on suurim muutus see, et põhikooliõpilastele jääb nüüd õpetajatel palju rohkem aega ja tähelepanu.

Võõrkeele suhtes kahtlusi

Midagi suurt ei kavatseta esialgu muuta ka kunstigümnaasiumis, uue nimega Variku koolis. Direktor Peeter Kikas ütles, et praegu tegeldakse igasuguste üleminekusegadustega ning järgmisel aastal arutatakse sisu poolt.

Ka nendeni on jõudnud lapsevanematelt ettepanekud, et võiks keeleõpet varem alustada. «Kuid võõrkeelega on ju nii, et teadlased ja uuringud ütlevad, et tegelikult ei ole väga mõtet enne kolmandat klassi seda õpetama hakata,» tõi Kikas välja. «Aga eks näis, see tahab arutamist natuke.»

Esialgu tahetakse koolijuhi sõnul hoida seni valitud suunda, anda lastele nii tugev haridus, et nad pääseksid õppima just sinna gümnaasiumisse, kuhu ise tahavad.

Liina Karolin-Salu sõnul on muudatuste põhjus osaliselt ka muudatuste tegemises endas: «See on iseenda jaoks, et midagi uut ära teha. Praegu on kindlasti veel natukene hinges see, et gümnaasiumi enam ei ole, me vajame iseendale uusi väljakutseid ja uut hingamist.»