/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2014/05/21/3049804t1hbc0e.jpg)
Oxfordi, Pittsburghi, Londoni ja teiste Euroopa ülikoolide teadlased – kõik naiste ja meeste reproduktiivtervise valdkonna tippeksperdid – on praegu Tartus peamiselt ühe naise kutsel. See naine on Tartu ülikooli professor Maris Laan.
Teadus aitab raseduse riske aimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile algas ning täna jätkub Tartu ülikooli geeni- ja biotehnoloogiakeskuses Omicum töötuba «Õnnelik rasedus». Sealne esinejaskond on tunnistus sellest, et Eesti reproduktiiv- ja biomeditsiini valdkonna teadlaste tase on kõrge, sest muidu poleks igast Euroopa nurgast sel viisil kokku tuldud.
Tartu ülikooli inimese molekulaargeneetika professori Maris Laane sõnul on töötuba samanimelise, kolm aastat kestva uuringuprojekti «Õnnelik rasedus» üks foorumeid, kus sarnaste huvide ja eesmärkidega teadlased saavad kokku ja jagavad kogemusi.
Praegu käimasoleva ja väga suuremahulise uuringu eesmärk on püüda leida uusi tunnusmärke ehk biomarkereid, mis aitaksid varakult teada saada, kas naist või tema last võib raseduse ajal ohustada mõni terviserike.
Professor Maris Laan on uuringuprojekti «Õnnelik rasedus» a ja o, kuigi uuringust rääkides rõhutas ta igas lauses, et üksi teadust ei tehta, ning kiitis järgemööda oma partnereid Tartu ülikoolis, naistekliinikus, androloogiakeskuses, ühendlabori geneetikakeskuses ja Quattromedi firma laboreis.
Samuti ei varjanud Maris Laan rõõmu selle üle, et niisugune töötuba leiab aset Tartus. «Esiteks on see meie valdkonna teadvustamine siinsamas Eestis,» rääkis ta. «Teiseks annab maailma tippude Tartusse toomine meie teadlastele, arstidele ja tudengitele võimaluse end täiendada. Ning kolmandaks – nii jõuab sõnum meist ka väljapoole Eestit ning mujalgi hakatakse teadvustama seda, milline kompetents ja keskus on siin tekkimas.»
Ettevaatav info kogumine
See, mis uuringu «Õnnelik rasedus» kõneväärseks teeb, on Maris Laane sõnul selle prospektiivne ehk ettevaatav suund.
Enamasti alustatakse uuringutega pärast haiguse ilmnemist, praegusel juhul aga kaasatakse uuringusse kõik rasedad, teadmata, kas rasedus kulgeb ootuspäraselt või mitte. Kui see peaks katkema või tekkima tüsistusi, siis on võimalik ajas tagasi liikuda ja järele vaadata, kas või millal võetud vere- või uriiniproovis oli midagi, mis võis ennustada lapse või ta ema terviseriket.
Uuringuprojekt «Õnnelik rasedus» sai alguse 2012. aasta septembris ja lõpeb 2015. aasta augustis. Eelmise aasta märtsist on sellesse kutsutud nii rasedaid kui rasedust planeerivaid naisi, samuti viljatusmurega silmitsi seisvaid mees- ja naispatsiente ning ka täiesti terveid ja viljakaid noori naisi ja mehi, kes moodustavad kontrollrühma. Kokku plaanitakse kaasata ligi 6000 Eesti inimest.
Leitavad uued tunnusmärgid ehk biomarkerid peaksid Maris Laane sõnul olema lollikindlad ja väga tundlikud. Nii nagu näiteks on vererõhk, mille mõõtmisel näeb arst kohe, kui see on üle normi, ja teab, mida selle üks või teine väärtus tähendab.
Koostöö päriseluga
«Seepärast me töötamegi koos arstidega ja huvitume, mida arst ühest või teisest meie väljamõeldud asjast arvab ning kas sellest võib patsienti jälgides kasu olla,» ütles ta. «Ei ole mõtet istuda laboris ja koguda ükskõik mida, mida hiljem on võimatu läbi töötada või keeruline kasutada.»
Rasedal palutakse ka täita kuni kolm küsimustikku, kus päritakse tema tervise, raseduse kulu, elu- ja töötingimuste ning eluviiside kohta. Eesmärk on sel viisil veelgi paremini ennustada rasedusega seotud võimalikke tüsistusi, olgu selleks siis raseduse katkemine, rasedustoksikoos, loote üsasisene kasvupeetus, rasedusaegne suhkrutõbi või muu.
Maris Laan ütles, et praeguses uuringuprojektis kogutakse eelkõige andmeid ning klassifitseeritakse ja võrreldakse neid, tõsine töö saadud teabega seisab teadlastel pärast seda veel ees. «Aga ma olen väga lootusrikas,» ütles ta.
«Happy Pregnancy» ehk «Õnnelik rasedus»
• Reproduktiivtervise uuring, mille eesmärk on juurutada Eesti teadlaste tuvastatud uued mitteinvasiivsed ja ennetavad biomarkerid rutiinsesse molekulaardiagnostikasse, kaasates nii naiste- kui meestearstid ning diagnostikateenuste rakendajad.