Tontmust pilv kattis Tartu, välgud sähvisid, sadas kui oavarrest

Annelinna kohale jõudis äikese, kõva tuule ja tugeva hoovihma toonud tontmust riiulpilv teisipäeva õhtul kümmekond minutit pärast kümmet. Mõisavahe tänaval kortermajas elav tartlane Timofei Kibizov jälgis looduse vaatemängu rõdult ja talletas sellest mõne hetke ka pildile. Foto: Timofei Kibizov

Paljud tartlased hõõrusid teisipäeva õhtul silmi, sest õues avanenud vaatepilt oli kui film: linnale lähenes väga kiiresti hiigelsuur must pilv, mis tõi kaasa kõva tuule, välgunooled ja paduvihma. Tartu pääses purustustest, aga Kolkja mitte.

Ringtee alguse kohale oli Meteci tehase seinaga kokkusulav suur must pilv kerkinud teisipäeva õhtul mõni minut pärast kella kümmet.

Tuul lõõtsus üha valjemalt, pani autosireenid huilgama ning proovis suuri puid maha painutada. Pilv kattis silmanähtavalt kiiresti üha suurema osa Tartust. Mõne minutiga sai valgest õhtust öö, aeg-ajalt sähvatas tontmustast pilvest välgunool, kostis kõminat ja tuulega lendu läinud plekikolinat.

Vihma kallas kui oavarrest. Looduse kõva mürgel kestis paarkümmend minutit: kella poole üheteistkümneks, kui «Viimase võmmi» peategelane Mikk Kotkas koos paarimehe Anders Prikiga järjekordse tapjani jõudis, oli õues suurem märul läbi. Aga mis see siis oli, sest film see ju polnud?

Riiulpilv tõi pagi

«Tartust käis üle võimas äiksepilv, kuigi kõva äikest see kaasa ei toonud,» selgitas klimatoloog Ain Kallis. «See suur must pilv oli ilmselt tavaliselt väga kiiresti liikuv riiulpilv, rünkpilve üks vorm, mis on tumeda serva ja ähvardava näoga.»

Riiulpilv võib endaga kaasa tuua purustusi tekitavaid pagituuli, mis Tartuski puudega rinda pistsid ja aedades kastekannusid siia-sinna pillutasid.

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ilmaga. Pagi korral võib tuule kiirus tõusta vaikusest 30 meetrini sekundis ja enamgi mõne hetkega ning tavaliselt hiljemalt poole tunni jooksul tuul jälle nõrgeneb.

Tähe 4 asuva Tartu ülikooli  õppehoones oleva ilmajaama andmetel ulatus teisipäeva õhtul kella kümne paiku tuule kiirus 20 meetrini sekundis. Ülenurmel töötava Tartu lennujaama ilmateenistuses mõõdeti sel ajal tuule suurimaks kiiruseks 16 meetrit sekundis.

Enamasti möllab pagi mõne minuti ja siis järgneb tuulele vihm. Tartuski järgnes kõvale tuulele tugev hoovihm, mille kõrval oli mõni tund varem ehk õhtul enne kella seitset linnast üle käinud kerge äikse- ja vihmahoog lapsemäng. «Teisipäeval sadas tublisti, kokku 13,3 millimeetrit, vihma tuli ju kaks sahmi,» ütles Tartu lennujaama ilmateenistuse meteoroloog Ebe Uibo. «Mai sademete norm ehk keskmine hulk on juba ületatud.»

Lennujaama ilmateenistuses registreeritakse äikest silma ja kõrvaga ning Ebe Uibo hinnangul teisipäeval Tartus kõva äikest ei olnud. Sama kinnitas keskkonnaagentuuri Tõravere meteoroloogiajaama juhataja Ingrid Niklus. «Meie äikesedetektor registreeris teisipäeval küll väga palju välgulööke, aga suur äike läks siitkandist mööda, päeval oli pikne Kesk-Eesti peal,» rääkis ta.

Teisipäeva õhtul Tartu katnud must riiulpilv ning sellega kaasas käinud kõva tuul ja sadu pole meil Ain Kallise sõnul aga haruldane, nii juhtub igal aastal võimsamate äikesepuhangute eel.

«See on küll huvitav vaatepilt, kuid inimesed peavad ettevaatlikud olema, sest kõva tuul lennutab asju ja murrab puid,» lisas ta. Rääkimata sellest, et vaatemängulisena tunduv äike ohustab hooneid ja inimesigi.

Nii ka läks: päästjad käisid teisipäeva õhtul kella poole kaheksa paiku Mäksa vallas Tammevaldma külas kustutamas äikeselöögist süttinud puud. Samal õhtul kell 22.24 said päästjad teate, et Tartus Aleksandri tänaval on puu elektriliinidesse kukkunud. Kell 22.36 anti teada, et päästjate abi vajatakse Ülenurme alevikus, kus Tartu maanteelt oli vaja eemaldada sinna murdunud puu.

Kolkja sai kannatada

Kõige rohkem kurja tegi äike teisipäeva õhtul kella kuue ja seitsme vahel Peipsiääre valla keskuses Kolkja külas, kus päästjatel tuli eemaldada teedele ja elektriliinidesse kukkunud puid.

«Äike ei olnud meil kuri, aga tuul oli nii kõva, et puud ja elektripostid murdusid nagu pliiatsid,» rääkis Peipsiääre vallasekretär Tatjana Kohtova. «Ma ei mäletagi nii suurt maru, vast  ainult lapsepõlves olen midagi sellist näinud, kui tuul pani Peipsi möllama.»

Kõvasti kurja tegi kõva tuul Kolkja kalmistul, kus maha murtud puud lõid segi hauaplatse ning lõhkusid hauakive ja riste. «Isegi elektriposte võttis tuul külas mitu tükki maha, need on nüüd pikali, mõnel pool pole sellepärast elektrit,» ütles Tatjana Kohtova. «Ühe maja juures murdus puu ja see kukkus autole peale.»

Väiksematest kahjudest nimetas ta maja seina sisse löödud või siis väga kõveraks painutatud nn satelliiditaldrikuid ja laiali pillutatud prügi. «Seekord meil vedas, katused jäid peale,» võttis vallasekretär juhtunu kokku.  

Ilmateenistuse andmetel on meil tänasest pühapäevani ilm suviselt kuum. Laupäeva õhtul ja pühapäeval võib tulla hoovihma ja äikest.


Vana­pagan

Täpselt ei mäleta, mis minuga teisipäeval pikse ajal juhtus. Nagu ikka, läksin loojangu ajal linna peale ja – oi, kurja! – kus see pilv hakkas siis sealt Ülenurme poolt linna peale tulema!

Mul hakkasid püksid püüli sõeluma, sest teate ju isegi, et vanakurat kardab välku, sest taevaisa tahab mind sellega ära tappa.

Enamasti põgenen pikse ja kukelaulu eest sisina ning sinise suitsu saatel kas põrgusse, järve, sambla alla, aida pääle, reheahju, kummuli keeratud katlasse, koopasse, inimeste riietesse või puusse – eks välk ju seks puusse lööbki, et loodab mind tabada.

Tahtsingi esimese hooga mõne ilusa naise riiete alla ronida, aga Tartu kesklinn oli tühi nagu kell, inimesed olid kui prussakad seinaprakku pugenud. Pärast esimest välku kargasin vana kaubamaja auku, ei olnud enam aega rohkem mõelda.

Täpselt ei mäleta, mis edasi sai, tundus, et see põrgu kestab igavesti. Nagu vagaseks jäi, kadusin kus kurat.