Jääajakeskuse juhiks valitu jäi tööst ilma

Jääajakeskus läks maksma umbes neli miljonit eurot, suurem osa sellest tuli ettevõtluse arendamise siht­asutuselt. Kaheaastase tegevusaja jooksul otsib keskus juba kolmandat korda uut juhti. Foto: Kristjan Teedema

Jääajakeskuse uueks juhiks kandideerinud ning konkursikomisjoni heakskiidu saanud Ragnar-Heini Landsov jäi ootamatult töölepingust ilma ega saanud selle kohta mingisugust selgitust.

Jääajakeskuse endise juhi ning konkursi komisjoni kuulunud Anneli Parksepa sõnul kandideeris vabanevale ametikohale 110 inimest. «Meil oli päris suur konkurss, seitseteist kutsuti vestlusele ja neist kolm teisele vestlusele,» rääkis Parksepp.

Peale Parksepa kuulusid komisjoni veel Jääajakeskust haldava Saadjärve sihtasutuse juhatuse liige ja Tartu valla finantsjuht Maire Teppo, Jääajakeskuse praegune juhiabi Ree­lika Raudkivi ning sihtasutuse nõukogu esimees ja praegune Tartu vallavanem Aivar Soop.

Ühine otsus

Ragnar-Heini Landsovi väljavalimine oli Parksepa sõnul komisjoni ühine otsus. «Valimine oli päris põhjalik ja uisapäisa me seda otsust ei teinud,» lausus ta. Landsovi kasuks tehti otsus juba 9. mail ning peale seda käis tulevane juht mitmel päeval majaga põhjalikumalt tutvumas.  

«Me arutasime tulevikku ning mina tutvustasin talle maja ja inimesi. Uus juht oli olemas, aga mingil põhjusel ei kutsutud teda enam lepinguläbirääkimistele,» ütles Parksepp.

Tema sõnul langes komisjoni valik Landsovile, kuna tal oli selge ettekujutus keskuse arengust, sissetulekute suurendamisest ja kulude optimeerimisest. «Tal oli selge vaade asjadele ning tal olid peas olemas ka esmased käigud, mida kõigepealt tegema hakkaks,» meenutas Park­sepp.

Miks olukord muutus, ei osanud ta pakkuda, kuid oletas, et võib-olla küsis tulevane juht Jääajakeskuse kohta asju, mis ei meeldinud nõukogu esimehele. «Ta küsis näha bilanssi, eelarvet ja uuris firmapoolseid ootusi. Need on loogilised küsimused, aga mulle tundus, et see ajas vastajaid segadusse,» sõnas Parksepp.

Algul «jah», siis «ei»

Töölepingust ilma jäämist ei osanud täpsemalt selgitada ka Landsov. «Ma ei oska seda kahjuks kommenteerida, sest me ei jõudnud lõplike läbirääkimisteni. Alguses öeldi «jah» ja et asun tööle, aga siis tuli kõne, et «ei»,» lausus ta.

Äraütleva telefonikõne tegi talle selle nädala esmaspäeval vallavanem Aivar Soop isiklikult.

«Pidime hakkama pidama lepingu üle läbirääkimisi, aga läbirääkimisi polnudki,» lausus varem lokaali Suudlevad Tudengid tegevjuhina töötanud Landsov. Ta kinnitas, et asjaajamine jäi vallavanema poolt poolikuks.

Aivar Soop ütles Tartu Postimehele, et Jääajakeskuse uue juhi konkurss pole veel lõppenud ning ta loodab saada uue juhi tööle juunis. Miks Land­soviga tööleping sõlmimata jäi, Soop ei põhjendanud.

«Mina ei tea, kuidas tema aru sai, aga nii kaua, kui ei ole töölepingut sõlmitud, nii kaua pole mitte midagi lõppenud. Me oleme paljudele maja tutvustanud, nii et ei tasu paanitseda. Aitäh ja head aega,» lausus Soop ning lõpetas järgmist küsimust kuulamata telefonikõne.

Tartu Postimehe andmetel käivad praegu aga läbirääkimised Isamaa ja Res Publica ridadesse kuuluva Toomas Klaar­maniga, kes lahkus tänavu veebruaris Jõgeva sotsiaalkeskuse juhi kohalt.

Parksepa sõnul aga Klaar­mani kolme lõppvooru jõudnud kandidaadi hulgas polnud.

Autoritaarne juhtimine

Vaid kaks aastat tagasi uksed avanud Jääajakeskusele otsitakse uut juhti juba kolmandat korda. Kõigepealt juhtis asutust Asta Tuusti, kes oli Anneli Parksepa sõnul keskuse vaimne ema. «Ma arvan, et temagi suhted läksid sassi,» lausus Parksepp. Ta tunnistas, et ka tema lahkumise üks põhjusi oli seotud sihtasutuse nõukoguga.

«Ma väsisin ära autoritaarsest juhtimisest,» lausus Parksepp, vihjates Soobile. «Kui asutusele on võetud tegevjuht, siis ta vastutab oma töö eest naha ja karvadega. Aga kui nõukogu sekkub igapäevaselt juhi töösse, siis mina ei pea seda õigeks. Siis on keeruline töötada kõigil, nii töötajatel kui tegevjuhil,» rääkis ta ja tunnistas, et nii mõnigi asi jäi kripeldama.

«Meil olid ju aasta plaanid paigas ja ma oleks tahtnud neid ellu viia. Aga kui sa äkki tunned, et sul on pakkuda rohkem, kui sul lubatakse pakkuda, siis arengut enam ei toimu,» lisas ta.

Maja püsikulud on keskusel väga suured ning EASi rahaga rajatud turismiasutus iseseisvalt ennast ära ei majanda. Samas töötavad Jääajakeskuses Parksepa sõnul inimesed, kes on maja fännid. «Mina lähen sealt rahuliku südamega ja ma loodan, et see asi saab parima võimaliku lahendus,» lausus ta.