Iseseisvusmanifest sündis vaevaliselt

Eesti omariikluse ühe alusdokumendi kohta on raamatu koostanud ajaloolased Ago Pajur (vasakult) ja Tõnu Tannberg. Foto: Kristjan Teedema

Kummaline, et nii tähtsa dokumendi kohta, nagu seda on meie omariikluse seisukohalt iseseisvusmanifest, ei ole ilmunud juba varem üksikasjalikku raamatut.

Kogumiku «Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi» on koostanud Tartu ajaloolased Tõnu Tannberg ja Ago Pajur. Riigikantselei toetusel ilmunud raamatu esitlus oli esmaspäeval Stenbocki majas Tallinnas.

Akadeemik Tannbergi sõnul on teos oluline eelkõige seetõttu, et rekonstrueerib iseseisvusmanifesti kui meie riikluse ühe olulisema dokumendi sünniloo ülima detailsusega ning asetab selle laiemasse ajastu ja rahvusvahelisse konteksti.

Kogumikus on rikkalikult fotosid ja allikmaterjalide koopiaid ning iseseisvusmanifestiga seotud isikute mälestusi. Nende kõrval pakub lugejale rohkesti silmaringi laiendamise rõõmu kolm teadusartiklit.

Kolm artiklit

Kirjandusteadlane Jaan Undusk tõmbab Eesti iseseisvusmanifestist kirjutades paralleele USA iseseisvusdeklaratsiooni ja Prantsuse revolutsiooni programmiks peetava «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooniga».

Akadeemik Undusk kirjutab oma artiklis ka õpetlasest ja kirjanikust Gustav Suitsust, kes sajand tagasi kuulus esseeride erakonda.

«Kõige väljapaistvamaks teoreetiliseks tugidokumendiks Eesti iseseisvusmanifesti ettevalmistamisel pean ma Gustav Suitsu koostatud Eesti sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei ulatuslikku märgukirja Eesti iseseisvuse küsimuses pealkirjaga «Eesti Töövabariik»,» märgib ta.

Ajaloolane Ago Pajur vaatleb manifesti sünni- ja arengulugu. Tema vaatlus algab maanõukogu otsusest 15. novembril 1917 anda riikliku korra kindlaksmääramine tulevase asutava kogu kompetentsi ning lõpeb manifesti väljakuulutamisele järgnenud sündmustega veebruaris 1918.

Iseseisvusmanifesti kirjutamine ning väljakuulutamiseks sobiliku aja ja koha leidmine oli vaevaline. Tuli laveerida taganevate enamlaste ja lähenevate Saksa vägede vahel ning üks võimalikke väljakuulutamiskohti oli Emajõelinn.

Pajuri väitel on manifesti Tartusse toimetamise asjaolud segased. «Kuidas ka ei olnud, igatahes Tartusse iseseisvusmanifesti tekst enne sakslaste tulekut ei jõudnud ning hoolimata võimu üleminekust enamlastelt iseseisvuslastele jäi Eesti Vabariik Tartus välja kuulutamata,» kirjutab ta.

Õigusteadlane Hent Kalmo, kes töötab õiguskantsleri asetäitja-nõunikuna, on kirjutanud esmaspäeval esitletud raamatusse artikli «Enesemääramise saatuslik tund». Selles ühendab ta 1917. aasta teise poole ja 1918. aasta alguskuude Eesti sündmused rahvusvahelisse konteksti.

Kündmata vaod

Kuidas kommenteerivad kogumiku koostajad fakti, et meie iseseisvusmanifesti kohta ei ole varem nii põhjalikku raamatut ilmunud?

«Selles ajaloolase rõõm ongi, et kui natuke süvenema hakata, siis selgub, et paljud vaod on veel kündmata,» ütles Tõnu Tannberg.

Ago Pajuri sõnul on iseseisvumisprotsessis tohutult palju  nüansse. «Keegi pole nendesse kõikidesse jõudnud ja paraku ilmselt ei jõuagi kunagi süveneda,» ütles ta.

Raamat
«Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente ja mälestusi»,
koostanud Tõnu Tannberg ja Ago Pajur,
kirjastanud Rahvusarhiiv,
Tartu, 2014, 373 lk.