Shakespeareʼi teater tõi näha «Hamleti»

Tallinnas esitas Globe «Hamletit» linnateatri lavaaugus. Etenduses mängisid näitlejad pilli ja laulsid, dekoratsiooniks oli kasutatud ringreisi kraami pakkimiseks mõeldud kaste. Foto: Siim Vahur

Täissaal publikut Vanemuise suures majas ei olnud kitsi näitama oma rõõmu meeldiva külakosti üle. Selle tõi kaasa Shakespeare’i koduteatri Globe trupp Londonist. Mida aga arvavad kolleegide «Hamleti» kohta vanemuis­lased?

Näitekirjaniku ja luuletaja William Shakespeare’i sünnist möödus tänavu 23. aprillil 450 aastat. Täpselt samal päeval tuli taas tema koduteatris lavale lugu Taanimaa printsist Hamletist.

Seekordne «Hamlet», mille lavastajateks on Globe’i kunstiline juht Dominic Dromgoole ja Bill Buckhearst, erineb eelmistest ja küllap ka järgmistest tavatu eesmärgi poolest. Nimelt mängitakse seda ringreisil kahe aasta vältel 205 riigis.

Pärast esietendust Londonis läks sõit Hollandisse, siis olid ootamas Saksamaa, Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Nagu Globe’i veebisaidilt võib näha, oli Moskvas kaks etendust, mispeale olidki mängukorrad Tallinna linnateatri lavaaugus ja järgmisel päeval, 17. mail Vanemuise suures majas.

Vanemuises tõi «Hamleti» viimati vaatajate ette Mati Unt 16 aastat tagasi. Kuid harjumuspärase asemel oli ta Shakes­peare’i teksti pannud täielikult ümber proosasse. Peaosaline oli Hannes Kaljujärv.

Kahjuks ei olnud Kaljujärve käest võimalust Ühendkuningriigi kolleegide etenduse kohta arvamust küsida, sest ta on hõivatud suvelavastuse proovidega Tartust eemal. Kolp on mängus ka tolles Martin McDonagh’ näidendis «Üks pealuu Con­nemaras», mida saab varsti vaadata Virumaal Uuskülas Tooma talus.

Globe’i etendust ei saanud vaatama minna ka vanemuislane Merle Jääger, kes tuli vaatajate ette Hamleti osas Kalju Komissarovi ja lavakunstikooli 13. lennu lavastuses. Merca oli esimene eesti naisnäitleja, kes tegi selle rolli. Tulemust nimetati punk-Hamletiks.

Nauditav vaadata

Küll aga oli Londoni trupi lavastuse publiku hulgas vanemuislasest näitleja Ragne Peka­rev.

««Globe’i teatri «Hamlet» pakkus mulle seda, mida Eesti teatris küll on, aga mitte nii kontsentreeritult: tohutult täpne artikulatsioon, paikapandud intonatsioon, kontroll keha üle, žestipuhtus, pilk ette ja veidi üles, et haarata ka rõdu,» märkis ta. «Tunded ja emotsioonid on paigas.»

Seda kõike oli Ragne Peka­revil nauditav vaadata. «Aga mulle sobib rohkem selline teater, mida teevad sõbrad üle Eesti,» lisas ta. «Ma igatsen tundeid, mis sünnivad siin ja praegu; aega, mida antakse, et need tunded tekkida saaksid; kohalolu, mis ei tunduks kui treenitud kehamälu.»

Publik huilgas

Samas tunnistas näitleja, et ta liitus publikuga, kes püstijalu huilgas.

«Globe’i teatri «Hamlet» on väärtus omaette juba selle ringreisi tõttu, mis neil käsil on, ja seepärast, et nad tulid Tartusse,» märkis ta. «Suur kummardus neile selle töö eest, mis tehtud ja mis tulemas. Oli hetki, mis jäävad minusse, ja see on suurim väärtus, mida teatrist otsin – nii näitleja kui inimesena.»

Vanemuise peakunstniku Maarja Meeru sõnul oli Globe’i lavastus nagu ilmselt Shakes­peare’i-aegne rahvateatri etendus hästi loomulik ja vahetu. «Näitlejad suhtlesid rahvaga, nagu oli omal ajal ka mõeldud, ja saavutasid publikuga kohe kontakti,» ütles ta.

Dekoratsioon oli peakunstniku sõnul nutikalt ja hästi praktiliselt lahendatud. Nimelt olid reisimiseks tarvilikud kastid laval kasutuses.

Kostüümides oli seotud Hamleti ajastu tänapäevase rõivastiiliga. See oli Maarja Meeru sõnul lihtne ja loomulik stilistika, ei olnud üle punnitatud. «Seda kõike oli väga värskendav näha selles mõttes, et me tihtipeale unustame rahvaliku ja loomuliku külje ära,» ütles ta.

Näitlejate mäng tundus peakunstnikule üllatavalt värske, ehkki turneel on juba peaaegu 9000 kilomeetrit ühest linnast teise rännatud. Vahest on värskus seotud mingi salanipiga? Võibolla peitub see muu hulgas osatäitjate vahetamises ...

«Pärast etendust näitlejatega suheldes selgus, et nad vahetavad trupisiseselt rolle ja improviseerivad veidi, olenevalt etenduskohast. Nii et iga etendus on ilmselt erinev,» ütles ta.

Kokkuvõtteks tundub Maarja Meerule väga tore, et Globe põikas ka Vanemuisest läbi. «Kui kogu aeg peaks Shakes­peare’i teatrit vaatama, tüdineks võibolla ära, aga ma olen väga õnnelik, et Tartusse jõudis nüüd ka maailmateatrit. Seda võiks olla rohkem.»

See, et Shakespeare oli toodud Londonist meile koju kätte, meeldib ka tantsija Aivar Kallastele. «Ma sain väga suure elamuse, etenduses mõjus kõik orgaaniliselt,» ütles ta.

Vanemuise dramaturg Anu Tonts avaldas arvamust, et Globe’i lähenemine «Hamletile» sobis talle päris hästi. «Tore, et oli valitud lihtne tee, mille keskmes olid tekst ja näitlejad, ning et loobutud oli mõttest teha mingit enneolematut ja seninägematut vormimängu,» ütles ta.

Väga elus lavastus

Anu Tonts on näinud vist viit erinevat «Hamleti» lavastust. Londonlaste etendust vaadates tegi ta rõõmsa avastuse, leides näidendi tekstist jälle palju uut, millele seniste lugemiste-vaatamiste ajal polnud ta osanud tähelepanu pöörata.

«Kõik, mis laval  toimus, oli väga lihtne, inimlik ja psühholoogiliselt põhjendatud, ühtki monoloogi ei esitatud võltsi paatosega ega üritatud paaniliselt anda asjadele igavikulist mõõdet,» lisas ta. «Selles mõttes väga elus lavastus ja toredad näitlejatööd.»

Anu Tonts on Vanemuises ametis aastast 1994, nii et mäletab ka Mati Undi «Hamletit», mis 1997. aastal Vanemuises lavale jõudis. Kui seda kõrvutada mingilgi moel Globe’i lavastusega?

«Loomulikult on tegemist täiesti erinevate tõlgendustega,» vastas ta. «Vahepealsetel aastatel on Eesti teater neid variante ju rohkemgi pakkunud. Küsimust ei saa nii tõstatada, et mis on õige ja parem. Igal tõlgendusel on oma ajakontekst.»

Kui keegi võtaks seda Shakes­peare’i näidendit, mille kõige kuulsamad sõnad on «Olla või mitte olla ... » ja rekvisiidina on mängus pealuu, meie mail praegu lavastada?

«Kui aastal 2014 lavastuks Eestis «Hamlet», siis olen üsna kindel, et leiaksin sealt viite Ukrainas ja Venemaal toimuvale, ja tahaksingi leida!» ütles Anu Tonts. «Näidend võimaldab seda ja ilmselt sellepärast ta ongi läbi aastasadade tulles saanud kirjandus- ja teatrimaailmas nii erilise positsiooni.»

Nagu Shakespeare’i ajal

Vanemuise draamajuhi Tiit Palu sõnul on Globe tuntud teater selle poolest, et tegutseb arvatavalt samal kohal, kus paiknes kunagine teater, ning mänguruum on samasugune nagu kuninganna Elisabeth I ajal. Seal on lisaks vabaõhuteatrile ka teatriajaloo- ja koolituskeskus.

«Kunagine Globe mängis kaasaegseid näidendeid kaasaegsele publikule,» lisas ta. «Tänase Globe’i teatritegevusega püütakse 21. sajandi publikule anda aimu, kuidas esitati Shakes­peare’i näidendeid tema eluajal. See ongi sealsete teatritegijate missioon. Globe’i lavastuste publik Londonis on peamiselt turistid.»

Tartust suundus Globe’i trupp edasi Lätti ja Leetu. Viimane «Hamleti» etendus on kavas anda Taanimaa printsi sünnimaal aprillis 2016, mil Shakes­peare’i surmast möödub 400 aastat.