Ülekullatud lasteaeda ähvardab koolitusloa kaotus

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kullerkupu eralastead.
Kullerkupu eralastead. Foto: Margus Ansu

Väikeses hubases Kullerkupu eralasteaias, õigemini selle haridusasutuse ümber on mitu aastat küpsenud skandaal, mis võib viia koolitusloa tühistamiseni, kuid osalised on üsna eri meelt, miks asjad on nii halvasti.

Pealtnäha on kõik ilus. Rõõmsad lapsed, naerunäoga lasteaiaõpetajad, avar ja valgusküllane maja. Metsa ja heinamaa vahel, nagu tutvustus valla kodulehel lasteaia kohta ütleb. Kohti on 54 lapsele ja need on ka täis.

Tartu linnaga külgnevas Ülenurme vallas on lastaiakohtadest nappus ja oli ka siis, kui Kullerkupu Arenduse OÜ omanik Tõnu Ernits ja vallavanem Aivar Aleksejev Külitsele selle lasteaia rajamiseks käed lõid ja 2008. aastal lasteaed alustas.

«Oli küllaltki katastroofiline olukord. Kui erakapitalilt tuli initsiatiiv ja pakuti korraga 54 kohta, oli väga hea meel. Alguses oligi ilus, meie poolt oli ta ilus,» ütles Aleksejev.

Puudusi alustaval lasteaial ikka oli. Parkla jäi tegemata, aga valla rahaga pandi sillutis, vald toetas ka tagavaratrepi rajamist. Vallamajja jõudsid kuuldused, et vanemad pidid lasteaia pesu kodus pesema. Aga need kõik olid väikesed mured.

2010. aastal korraldati lasteaias riiklik järelevalve, töökorralduses tuvastati mitmeid puudusi, kuid lootus oli, et võimekas direktor suudab need ära lahendada.

Tänavu talvel tehtud järelevalve ei tuvastanud puuduste lahendamist, neid oli pigem rohkem, võib lugeda toimetuse käsutuses olevast aktist. Järelevalve tegi Tartu maavalitsus, kuid haldusmenetlustoimingute korra rikkumise tõttu – lasteaia pidajale ei jäetud vajalikku dokumendiga tutvumise aega – on õiendi esimene versioon tühistatud ja ametnike suu järelevalve küsimuses võrdlemisi lukus.

«Rääkida oleks mõndagi,» sõnas maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste. Ta tõdes aga, et järelevalveaktis kirjapandud faktid ja järeldused sellest ei muutu. Aktis on 16 lehekülge tihedat teksti.

Kuus aastat, kaheksa juhti

Eralasteaias on kuue aasta jooksul olnud kaheksa direktorit või direktori kohustetäitjat, viimati oli direktor mullu veebruaris, viimasel direktori kohusetäitjal polnud ei töölepingut ega ametijuhendit. Direktori rolli kandnud lasteaiaõpetajal polnud järelevalveakti kohaselt teadmisi koolieelse lasteasutuse juhtimisest.

Akti järgi vastab nõuetele lasteaia kaheksast pedagoogist kahe rühmaõpetaja ja ühe muusikaõpetaja kvalifikatsioon – kahel kolmandikul seega ei vasta.Järelevalve tuvastas, et õppe- ja kasvatustegevus ei vasta riiklikule õppekavale, rühmade komplekteerimine ei arvesta lapse vanusega ja arenguliste vajadustega, nendega ei arvesta ka õppetegevused. Loetelu on palju pikem.

«Oluline on teadmine, et järelevalve õiendis kajastatakse olulisemad tähelepanekud, mis on asutuse tegevuses seadusega vastuolus,» märkis Võsaste. «Ehk siis järelevalve tugineb kehtivate seaduste täitmise kontrollile. Kuna koolitusloa alusel töötav asutus peab neid kõiki seadusi järgima, siis saigi see loetelu kahjuks nii mahukas ja negatiivne. Armsad noored lasteaiaõpetajad, kellel pole kahjuks seadustest ning nendega seonduvatest kohustustest ja vastutusest eriti palju teadmisi, olid seda õiendit lugedes ikka siiralt «üllatunud».»

Vallavanem Aleksejev nentis, et kolmeaastase lapse vanematel võib olla hea meel, et saab lapsele Kullerkupu lasteaeda koha, ise minna tööle, laps saab hoitud, toidetud, kasitud. «Kui tal on see ainus laps, ei ole tal võrdlusmomenti, aga ühel hetkel läheb laps kooli ja siis ema avastab, et ta on teiste lastega võrreldes arengus niivõrd palju maas, siis on juba hilja. Siis ta tahaks ju karjuda ja tal on õigus selleks.»

Võsaste sedastas, et siia ongi koer maetud: koolitusloa andmise aluseks on teatud tunnused, kokku lepitud reeglid ja täitmise normid, mille alusel antakse luba ja mille alusel järelevalve seirab koolitusloaga töötavat asutust.

Kõik on lahendatav!

Järelevalve eksperdina kaasatud Viive Vellemaa, Tartu lasteaia Lotte direktor, märkis, et midagi lahendamatut siiski ei ole. «Ma ei taha öelda, et seal oli kõik nii halvasti, et seal ei ole võimalik midagi parandada. Pigem on tegemist sellega, et tuleks otsast alustada, lahendama hakata,» sõnas ta.

Seda saaksid teha lasteaia direktor ja omanik käsikäes, kuid senistel direktoritel ei ole sellest midagi välja tulnud.

Üks neist, Ave Nõmme, jääb diplomaatiliseks, kuid osutab, et koostöö omanikuga ei suju.

«Temal on omad seisukohad ja põhimõtted, nähtavasti ei ole need ühtinud nende kaheksa inimese omadega küsimustes, mis puudutavad alusharidust, lasteaia juhtimist, eelarvet, raha, pedagoogide kaadrit ja muid asju. Arusaamad olid väga erinevad,» lausus Nõmme. «Ma arvan, et seda ütlevad teile kõik, kes me oleme seal töötanud. Aga ei ole mõtet tagantjärele pesta musta pesu.»

Kullerkupu lapsevanem ja ka lasteaia nõukogusse kuulunud Illari Lään nentis, et kõik direktorid on kui ühest suust öelnud, et lasteaeda pole võimalik arendada, kuna pidaja takistab seda.

«Direktorid, kes on tahtnud asju korda teha, õigeid mänguvahendeid muretseda, dokumendid korda ajada, on sealt välja söödud,» sedastas Lään.

Lasteaia omanik Tõnu Ernits palus intervjuud edasi lükata, viidates kuu tagasi juhtunud rängale õnnetusele, kuid ta lubab kommentaare järelevalve akti kohta kohe, kui advokaat on sellega tutvunud. Ta väljendas soovi mõne aja pärast silmast silma vestelda.

«See on kallutatud, vallavanema isiklik eesmärk on see lasteaed kinni panna. Kuna see on eralasteaed. Ma ei ole poliitik, ma ei ole suuteline võitlema,» ütles Ernits esialgu.

Miks vallavanem peaks tahtma lasteaeda kinni panna olukorras, kus kohti ei jätku?

«Vaat seda küsige tema käest. Enne valimisi tehti see leping. Peale valimisi hakati leidma, et liiga palju makstakse, ja hakati otsima põhjusi. Ega keegi ei sundinud. Tahab iga hinnaga kinni panna, võeti maavanem punti, nüüd Postimees.»

Aga miks direktorid ametist lahkuvad ja uut pole leitud?

«Sellepärast ei olegi direktorit, et igalt poolt tõrvatakse.»

Viissada eurot kuus

Vallavanem Aleksejev ei varjagi, et ta taganeks lepingust Kullerkupu Arendusega niipea, kui saab, aga lepingu järgi on see võimalik eelkõige koolitusloa tühistamise tulemusel. Maavalitsus omakorda ei tee saladust, et seekordne erakorraline järelevalve on kuhjunud probleemide ja sagedaste kaebuste tõttu ette võetud koolitusloa tühistamise eesmärgil.

Vald maksab iga Kullerkupus käiva lapse eest lasteaia omanikule umbes 500 eurot kuus. Ülenurme valla sotsiaalnõunik Rahel Tamm täpsustas, et tegelikult on koha hind vallale praegu 516 eurot ja 70 senti kuus. Lapsevanemad maksavad veel umbes 16 eurot.

Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave nimetab seda ülekuldamiseks, linnas on eralasteaiakoha hind laias laastus pool sellest.

Maavalitsuse andmetel oli 2012. aastal just Kullerkupu lasteaias maakonna kõige paremad töötasud, konkurentsitult. Värskemaid andmeid ei ole.

Kullerkupu lapsevanem Illari Lään peab arusaamatuks, et lasteaia omanik ei soovi sellist pensionisammast hoida. Aga ta nimetab ka mitmeid muid lasteaia juures toimunud asju arusaamatuks. Näiteks seda, et valla rahaga rajatud parklale pani omanik tõkkepuu ette ja lapsi lasteaeda toovad vanemad pidid autod seisma jätma keset sõiduteed. Et omanik võttis maha ka valgustiposti, tuli seda kõike teha pimedas. Nüüd on vald lasknud teed laiendada ja pannud uued laternapostid.

Vald loetleb lasteaia toetuseks kulunud summasid: parkla ehitus maksis 20 242,79 eurot, aia ehitus 8 803,96 eurot, tänavavalgustus 3249,39 ja varuväljapääsu trepi ja keldri välisukse paigaldus koos ukse maksumusega 3 727,33 eurot.

Uued lasteaiad

Ülenurme vald avab Eerikal augustis 120 lasteaiakohta, eelmisel aastal avas Soinastes 120 kohta. «Kuni selle aastani ei olnud pääseteed, sest polnud teist võimalust. Praeguse seisuga see on. See ei kata veel kogu vajadust, aga annab võimaluse Kullerkupu lasteaia lastele asenduskoht leida,» ütleb Aleksejev.

Siiski ei pea ka vallaametnikud seda just ideaalseks lahenduseks, sest Külitse inimestele jäävad teised lasteaiad kaugeks. Lasteaiajärjekord on vallas ikka. Kullerkupu lasteaeda oleks siiski vaja.

Arvamus

Hille Voolaid

Haridus- ja teadusministeeriumi välis­hindamise osakonna asejuhataja

Ministeerium on teadlik probleemidest Kullerkupu lasteaias, ministeeriumi töötajad osalesid ka lasteaia probleeme ja võimalikke lahendusi käsitleval arutelul Ülenurme vallavalitsuse, Tartu maavalitsuse, lasteaia töötajate ja lastevanemate esindajatega. 

Praegu ootab ministeerium maavalitsuse järelevalve tulemusi. Tartu maavanem on teinud ministeeriumile ettepaneku tunnistada lasteaia koolitusluba kehtetuks, aga kuna lasteaia omanik vaidlustas maavalitsuse järelevalve tulemused, siis järelevalveprotsess veel käib.

Haridus- ja teadusministeeriumile on äärmiselt tähtis õppe kvaliteet nii koolides kui lasteaedades ja muidugi on seejuures oluline õigusaktidest kinnipidamine.

Ministeerium viis Kullerkupu lasteaias läbi riikliku järelevalve 2010. aastal.

Järelevalve käigus tuvastati puudusi, selle kohta tehti lasteaia direktorile ja pidajale ettekirjutused, mille täitmisest ministeeriumi ka määratud tähtajaks teavitati. Samal ajal tuli lasteaia etteotsa just uus direktor, väga tunnustatud pedagoog ja juht, ning asus uuele kohale suure entusiasmi ja tegutsemistahtega.

Kahjuks see juht lahkus lasteaiast töölt.

Kokkuvõttes saab ministeerium pärast maavalitsuse järelevalve tulemuste saamist teha otsuse lasteaia koolitusloa kohta ning ministril on muu hulgas ka õigus tunnistada koolitusluba kehtetuks, kui õppetegevus ei ole õigusaktidega kooskõlas.

Küll ei saa minister teha otsust enne seda, kui maavanem on kinnitanud järelevalve tulemused ning on möödunud tulemuste vaidlustamise tähtaeg.

Praeguseni ei ole järelevalve tulemused ministeeriumisse jõudnud.

Kullerkupu lasteaed on eralasteaed, mille tegevust rahastab suures osas kohalik omavalitsus ehk Ülenurme vallavalitsus nende vahel sõlmitud lepingu alusel.

Kui omavalitsusele on teada, et lapsevanemad on rahulolematud, ja on andmeid selle kohta, et lasteaia töös on tuntavaid puudujääke, on omavalitsusel võimalik leping lõpetada. Seni pole omavalitsus seda võimalust kasutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles