Suitsetaja last varitseb alkoholismi tekke oht

Professor Marjo-Riitta Jarvelin näitas Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele toetudes, et Eesti pole Euroopas alkoholi tarbimises esikohal. Samas ei tähenda see, et tegu oleks seetõttu väikese probleemiga. Foto: Margus Ansu

Professor Marjo-Riitta Jarvelin töötab Londoni kuninglikus kolledžis. Oma uuringutes on ta keskendunud alkoholi geneetikale ehk küsimustele, kuidas mõjutavad geenid alkoholisõltuvuse teket ja alkoholitalumatust.

Läinud nädalavahetusel peetud geenifoorumil kõneles soome päritolu Jarvelin eestlaste ja soomlaste näitel sellest, mis tegurid mõjutavad alkoholi tarbimist ning mitmendal kohal eestlased tegelikult alkoholi tarbimises Euroopas asuvad.

Hiljuti oli Eestis kampaania, kus väideti, et eestlased on alkoholi tarbimises Euroopas esirinnas. Teie andmed aga näitasid hoopis muud – kuidas siis tegelikult on?

Kui ma enne seda ettekannet mõne kohaliku teadlasega rääkisin, siis tõdesime, et nii Soomes kui Eestis on tegu suure probleemiga, kuid tõesti – eestlased ei ole alkoholi tarbimises Euroopas esikohal. Statistika, mida siin esitasin, toetus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele.

Luksemburg oli alkoholi tarbimises esikohal, aga ma kardan, et see ei saa tegelikult päris tõsi olla. Eks statistikaandmetega on tihti nii, et kõiki andmeid ei saagi täielikult usaldada.

Aga kui me vaatame seda Euroopa kümmet suurimat alkoholi tarbimisega silma paistvat riiki, siis soomlased on esikümne tagumises otsas veidi enam kui 11 liitri puhta alkoholi tarbimisega inimese kohta. Eestlased ei jää neist palju maha, aga kümne esimese hulka Eesti õnneks ei mahu.

Te näitasite kaarti, kus oli näha, et Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja  Suurbritannia on väga suured alkoholitarbijad, Kesk- ja Kagu-Euroopas on aga alkoholi tarbimist vähem kui näiteks Põhjamaades. Miks siis ikkagi on nii, et Põhjamaades palju alkoholi juuakse?

Lääne-Euroopas on rohkem levinud selline igapäevane mõõdukas alkoholi tarbimine. Põhjamaades on aga alkoholi tarbimine teistsugune. Juuakse paar korda nädalas ja siis kõvasti. See tõstabki keskmise alkoholitarbimise näitaja kõrgele tasemele. Soome ja Eesti on selle järgi üsna samal tasemel.

Samas kui me vaatame osa Ida-Euroopa riike, näiteks Poolat ja Ukrainat, võib kahtlustada, et nende esitatud andmed pole õiged.   

Mainisite, et põllumeestel on väiksem risk alkoholismi küüsi jääda, miks see nii on?

Tõin ettekandes välja ka, et põllumehed ja nende lapsed tarbivad palju vähem alkoholi ning nende seas on alkoholisõltuvuse tekke risk oluliselt väiksem.

See tuleb ühelt poolt sellest, et näiteks Norras, kus lähima alkoholipoeni on mitusada kilomeetrit, on alkoholi kättesaadavus piiratud. Seega maal elamine, kus alkoholi pole just iga nurga pealt saada, mõjutab väga tugevalt.  

Mis tegurid veel mõjutavad alkoholisõltuvuse kujunemist?

Geneetiline eelsoodumus on üks asi, mis aitab välja kujuneda erinevatel sõltuvustel, kuid selle avaldumiseks peavad olema ka muud soodsad tegurid.

Mõjuteguritest on näiteks näha, et ema sigaretisõltuvusel on suur roll igasuguse sõltuvuse väljakujunemisel lapsel, sealjuures ka alkoholismi kujunemisel. See on nii-öelda sõltuvuslik käitumine, mis suitsetamisest välja areneb.

Sel võib olla ka geene kahjustav mõju. Meil on praegu käsil loomkatsed, et selgitada välja, kas suitsetamine võib aktiveerida muude sõltuvuste tekke.  

Huvitav leid ühes uuringus oli, et osasse spordiklubidesse kuulumine soodustab alkoholi tarbimist. See võib tuleneda sellest, et majanduslikult kindlustatumad inimesed kuuluvad spordiklubidesse, kus peale treenimise on kluppi kuulumine ka osa sotsiaalsest suhtlusest.

Ning kui inimestel on rohkem raha, on ka alkohol kergemini kättesaadav.