«Juhiuks ja katuseplekk on originaalid, kõik muu on enda käsitöö,» rääkis kolmapäeval uhiuut 1600-kuupsentimeetrise töömahuga Ford Ka rallikrossiautot treileri peale aidanud Valdur Reinsalu. Auto ehitas ta oma 15-aastasele pojale Robertile, kes läheb homme Kulbilohul peetaval rallikrossihooaja avaetapil esimest korda võistlema.

Pöörased G-jõud

«Nagu polekski 1600 masin,» lausus hiljem tunnustavalt mullu Super 1600 sarjas napilt neljandaks jäänud Erki Lind, kui oli Robert Reinsalu kõrval mõne ringi Kulbilohu rajal kaasa sõitnud. 237-hobujõuline masin püsib tema sõnutsi rajal väga hästi. Reinsalu ringiajad jäid mullustele parimatele alla umbes kaks sekundit, kuid arvestades, et noormees pole varem rallikrossi sõitnud, on masinal potentsiaali palju enamaks.

Kõrvalistmele kutsuti ka siinkirjutaja. Kuulnud, et hiljuti vajas Rootsis nii mõnigi rallikrossi kaasa sõitnud ajakirjanik pärast nuuskpiiritusega turgutust, suhtusin pakkumisse kõhklevalt. Elamus oli aga võimas ja sõnadesse on seda raske panna. Tavaautoga ei ole võimalik kurve sellise kiirusega läbida. G-jõud väntsutavad keha, teevad silmad häguseks ning peatavad mõtlemisvõime.

Kuid see oli kõigest Super 1600 klass. Milline tunne võib tavainimest vallata rajal näiteks Super Cari võistlusklassi kuuluva kaheliitrise turbomootoriga varustatud 540-hobujõulises ja 850-njuutonmeetrise väändemomendiga masinas, millega sõidab Andri Õun, ei ole võimalik ette kujutada. Imetlusväärne on, kuidas piloodid suudavad neis tingimustes säilitada tegutsemisvõime.

Kiiruse 100 kilomeetrit tunnis saavutab auto kahe sekundiga. Maksimumkiirus on umbes 180 kilomeetrit tunnis, kuid seegi tuleb hetkega, kirjeldas Valdur Reinsalu, kes läheb Super Cari masinaga ka ise starti.

Kodumaine rallikrossisari on talvega tublisti kasvanud. Homme kell 10.15 stardib vähemalt 30 autot ehk pea kolmandiku võrra rohkem kui mullu.

Puhas käsitöö

Reinsalu garaažides ehitatakse tehaseautosid ümber ralliautodeks juba aastaid. Nagu öeldud, jääb originaalosi masinate külge väga vähe. Suurem osa varuosadest toodetakse kohapeal ja käsitsi keredetailidest mootoriteni välja. Jupid peavad vastu pidama nii kurvide võtmist kui ka hüppeid. Kogu töö käib rahvusvahelise autospordiliidu FIA nõuete järgi.

Elvakate autoehitusoskusi hinnatakse kõrgelt ka välismaal. Soome sarjas sõidab 12 Elvas ehitatud masinat. Kogu maailmas on neid vähemalt 20. Praegu kõige kiiremat elvakate masinat juhib MM-rallikrossisarjas lätlane Reinis Nitis, kes hoiab norraka Petter Solbergi järel teist kohta.