Lodjapark tuli sammu lähemale

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus lodjapark tuleb väikese lodjakoja kõrvale.
Uus lodjapark tuleb väikese lodjakoja kõrvale. Foto: Lauri Kulpsoo

Tartu linnavalitsus saatis eile volikokku eelnõu, millega küsitakse luba osaleda lodjapargi rajamise projektis. Violikogu luba võimaldaks saata taotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 53,6 miljoni krooni saamiseks, linna omaosalus oleks projekti heakskiitmisel kaheksa miljonit krooni.


Kui lodjapargi projekt saab rahastuse, rajab linn Emajõe äärde mitmefunktsioonilise laevaehitus- ja kultuurikeskuse ehk lodjapargi. Park rajataks väikesest lodjakojast linna poole jäävale lagedale alale, kus kunagi asus arhitekt Arnold Matteuse projekteeritud kaarekujuline linnaujula.

Keskuses saab tulevikus ehitada erinevaid ajaloolisi siseveelaevu, sealhulgas lotje. Seal leiavad koha jõemuuseum, laste lodjamaa, uurismis- ja koolituskeskus, väikesadam jpm.

Külastajad saavad oma silmaga jälgida laevade ehitamist. Lodjapargis hakkavad ka toimuma erinevad kultuuriüritused - lodjamuusikakontserdid, filmiõhtud, õppepäevad jms.

Abilinnapea Margus Hansoni sõnul ei sisalda projekti maksumus vaid lodjakoja hoone ehitust, vaid korda tehakse ka kaldapealne ja süvendatakse jõesoppi.

«Kogu jõeäär saab uue uue elu,» lubas Hanson ning lisas, et tegemist on väga võimsa projektiga, mis võiks tuua Tartule veelgi rohkem tähelepanu ja külastajaid kui juba praegu edukalt tegutsev lodjakoda.

Lodjapargi rajamise eesmärgiks on tutvustada Eesti jõe- ja järvelaevanduse ajalugu, valmistada, taastada ning säilitada kohalikke paadi- ja laevatüüpe ning talletada ja õpetada erinevate laevatüüpide valmistamise oskust. Projekti lõplik valmimisaeg on planeeritud 2013. aasta lõppu.

Toetuse taotlemiseks on vajalik seada hoonestusõigus mittetulundusühingu Emajõe Lodjaselts kasuks. Kui volikogu otsuse heaks kiidab, seatakse hoonestusõigus tasuta 25 aastaks.

Juhul kui selts kolme aasta jooksul ehitama ei hakka, kaob ka hoonestusõigus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles