Urmas Kruuse: ümberkorraldused Reiniku koolis

Tartu linnapea Urmas Kruuse.

FOTO: Mihkel Maripuu/ Postimees

Tartu linnavalitsusele saadetud pöördumises juhtisid Tartu Mart Rei­niku gümnaasiumi (MRG) õpetajad tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad gümnaasiumi jagamisega kaheks kooliks. Linnavalitsusel on tõepoolest kavas esitada linnavolikogu 8. juuli istungile ettepanek Rei­niku gümnaasiumi jagamiseks kaheks eraldi kooliks – põhikooliks ja gümnaasiumiks – 2011. aasta sügisest.


Selle ümberkorralduse eesmärk on tagada nii põhikooli kui gümnaasiumi tõhusam arendamine – et kumbki kool saaks paremini keskenduda oma kooliastme arengule.

Linnavalitsuse kava järgi jääks Vanemuise 35 õppehoone gümnaasiumi ning Vanemuise 48 põhikooli käsutusse. Haridus- ja teadusministeeriumiga käivad läbirääkimised Tartusse riigigümnaasiumi loo­miseks Vanemuise 35 asuva Reiniku kooli gümnaasiumiosa baasil.

Traditsioonide kandja

Õpetajad tunnevad muret kooli traditsioonide hääbumise üle. Kahtlemata on Reiniku koolil väga tugevad traditsioonid, mida tuleb hinnata ja mis väärivad hoidmist.

Linnavalitsuse ettekujutus on, et praeguse MRG traditsioonide ja ka nime kandjaks jääks põhikooliosa. See oleks ka kohtumispaigaks vilistlastele, sest suurem osa kooli vilistlasi on õppinud Vanemuise 48 asuvas koolihoones ning selles majas on ka alguse saanud enamik neid suurepäraseid ettevõtmisi, mis on paljuski andnud Reiniku gümnaasiumile praeguse näo.

Usun ja loodan, et kooli traditsioonid on siiski nii tugevad, et need ei hääbu ümberkorralduste tõttu.

Õpetajad on ka mures võimaliku tagasilanguse pärast õppetöö korralduses. Nõustun, et Reiniku gümnaasiumi õppetöö on hästi korraldatud, mille tõestuseks on ka kooli õpitulemused. Samas on alati võimalik edasi areneda.

Kooliastmete lahutamine võimaldab paremini spetsialiseeruda oma kooliastmes õpetamisele. Põhikool saaks keskenduda eelkõige lapsekesksele lähenemisele, pöörates suuremat tähelepanu inimsuhetele, meeskonnatööle ja loovusele, mille tulemusena võiks suureneda õpilaste heaolu ja valmisolek õppimiseks.

Gümnaasium saaks enam arendada välja valikainete õpetamise võimekust ja kujundada gümnaasiumile sobilikku õpikeskkonda. Sellise keskendumise tulemuslikkust ilmestab Tartus Treffneri gümnaasium, kus saavutatud tulemused on vabariigi parimad.

Tihti hinnatakse kooli üksnes tema gümnaasiumiosa järgi. Loodame Reiniku kooli ümberkorraldusega parandada ka põhikooli mainet laiemas mõttes, tekitada mõtteviisi, et ka tipptasemel põhikool on omaette väärtus.

Reiniku gümnaasiumi baasil tekkiv põhikool võiks saada Eesti tunnustatuimaks põhikooliks, milles õppida on sama prestiižne kui praegu mõnes populaarses gümnaasiumis. Selleks on olemas ju ideaalne baas.

Kahte vahetust ei tule

Õpetajate mure kahe vahetuse tekkimise pärast põhikoolis on praeguseks leidnud lahenduse. Riia 25 asuv täiskasvanute gümnaasiumi hoone on nii oma asukoha kui ka funktsionaalsuse poolest väga sobiv Reiniku gümnaasiumi põhikooli ruumimure lahendamiseks.

Täiskasvanute gümnaasiumile on linnavalitsus leidnud kaks võimalikku hoonet: endine Kauburi kaubamaja Riia 26 või ülikooli endine füüsikahoone Tähe 4. Mõlemad sobivad hästi täiskasvanuhariduse keskuseks, kuna täiskasvanute haridusasutus vajab teistsugust ruumilahendust kui tavaline üldhariduskool.

Seega saab Reiniku kool oma põhikooli arendamiseks juurde ilusa hoone. Kahe hoonega saab kujundada Reiniku põhikoolist nüüdisaegse koolikompleksi koos staadioni ja võimlatega. Kahte vahetust põhikooli ei tule.

Töökohad säilivad

Igati mõistetav on ka kooli mure tugeva kollektiivi säilimise ja õpetajate tuleviku pärast. Soovime kooli ümberkorraldamise teha nii, et õpilaste ja õpetajate huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Oleme seadnud sihiks õpetajate töökohtade säilitamise või asendustöökohtade leidmise.

Linnavalitsuse andmetel töötab Reiniku gümnaasiumis praegu 38,2 protsenti õpetajatest osalise koormusega. Haridusvaldkonnas on tavaline, et õpetajal on kahes koolis osaline koormus, mis moodustab kokku täiskoormuse.

Vajadusel on õpetajal võimalik jääda tööle mõlemas koolis, kui ühes koolis peaks tekkima probleeme õpetajale kokkulepitud koormuse tagamisega. Samuti saame õpetajatele töökohti otsida teistes Tartu koolides.
Õpetajate pädevuse ja töökorralduse poolest on taas kord heaks näiteks Hugo Treffneri gümnaasium, kus õpetajad on väga pädevad, ehkki nad ei õpeta erinevates kooliastmetes, ja kus on õpetajatele leitud piisav koormus.

Tulevikuvaated

Õpetajad leiavad, et linnal puudub kindel ettekujutus linna haridustulevikust. See on siiski olemas ja kirjas nii linna pikaajalises arengustrateegias «Tartu 2030» kui ka Tartu munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukavas aastateks 2008–2013.

Nii on haridusvaldkonnas seatud eesmärgiks «...terviklik, rahvusvahelisusele avatud haridusasutuste võrgustik, kus lõimuvad eri haridustasemed ja saab omandada konkurentsivõimelist haridust».

Selle eesmärgi täitmiseks aga on vajalik «üldhariduskoolide võrgu optimeerimine, gümnaasiumite lahutamine põhikoolidest. Rahvusvahelisel tasemel tunnustatud õppimisvõimaluste loomine andekatele noortele».
Tuleb siiski tunnistada, et linnavalitsus peaks tegema rohkem koostööd koolidega ja selgitama avalikkusele oma seisukohti.

Linnavalitsusele on ka selge, et põhikooli tegevuse korraldamiseks Vanemuise 48 ja Riia 25 õppehoones tuleb leida raha, et tagada õppetööks vajalikud tingimused. Vanemuise 48 hoone on praegu kehvas seisus ja vajab kindlasti remonti.

Õpetajad muretsevad, et linnavalitsuse lubadusel kasutada riigikooli tekkimisega vabanevat raha Vanemuise 48 hoone remondiks ei ole garantiid. Vanemuise 48 olukord valmistab meile tõsist muret ja seetõttu tellis linnavalitsus ka ekspertiisiakti selle hoone hindamiseks. Akt on linnavalitsusele aluseks tööde planeerimisel, et Vanemuise 48 hoone saaks edaspidigi koolimajana eksisteerida.

Lisaks ehk annab õpetajatele kindlustunnet peagi volikokku minev otsus, millega linnavalitsus palub luba rentida täiskasvanute gümnaasiumi tarbeks ruume kas Riia 26 või Tähe 4 hoones.

Parim haridus

Kui linnavolikogu võtab 8. juulil vastu otsuse Mart Rei­niku gümnaasiumi ümberkorraldamise kohta, siis saab see teoks 2011. aasta sügisel. Loodame selleks ajaks ühiselt selgeks rääkida kõik ohukohad, lahendused ning õpetajate ootused ümberkorraldamisprotsessile. Nii väheneb asjaosaliste teadmatus ja hirm muutuste ees.

Kuigi ümberkorraldused tekitavad mõistetavalt asjaosalistes muret eesseisvate muutuste pärast, peaksime kõik silmas pidama peamist – meie laste heaolu. Iga laps peab saama maksimaalse tähelepanu ja parimad võimalused hariduse omandamiseks. Pedagoogide ja hästi korraldatud koolisüsteemi roll on seda toetada.

Samal teemal: Marju Himma, «Õpetajad asusid kooli eest võitlema», TPM 15.06; Mihkel Lees, «Uuendusi ei pea kartma», TPM 18.06

Tagasi üles