Lõke, tantsuansambel, köievedu ja kohalikud rahvatantsumemmed – ilma kõige selleta ei saa läbi peaaegu mitte ükski vallajaanik. Tartumaal peetakse jaanipidusid vähemasti paarkümmend.
Linnamehedki jõuavad maajaanile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oi, meie oleme arvestanud tuhande inimesega,» ütles Luunja kultuurimaja kunstiline juht Iiri Saar, kes on üks sealse valla jaanitule korraldajatest. Need maajaanipeod, mis Tartule lähemale jäävad, ongi tema sõnul linnarahvast täis.
«Tulevad need, kes linnas kuskil oma tuld teha ei saa või kel pereliikmed sealkandis elavad, siis käiakse ikka alevi peolt läbi,» ütles ta.
Palju võõraid nägusid näeb tavaliselt ka Kambja jaanipeol, sõnas sealne valla kultuuritöötaja Pille Tammelan. «Üks aasta olid siin inimesed Tallinnast, muudkui tahtsid, et meie rahvatantsijad neile tantsusamme ette näitaksid – oma valla rahvas juba lööb käega, et jälle need tantsijad, aga neile nii meeldis,» sõnas ta.
Pillimehed varakult kinni
Paljud peod on nihutatud päris jaanilaupäevalt tänasele. «Õigel päeval tahetakse olla rohkem omaette,» lausus Tartu maavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Eda Tagamets, kes kogus kokku ja riputas maakonna kodulehele üles info enamiku valdade korraldatavate pidude kohta.
Maakonna tuntumaid jaanikuid on Kukulinna mõisas Saadjärve ääres peetav pidu, mis tänavu oli juba eile õhtul. Üks korraldajatest Lembit Toru ütles, et nii varase kuupäeva kasuks otsustati sellepärast, et teised ajad olid esinema valitud Seelikuküttidel juba kinni.
«Traditsiooniline on isetegevuslaste kontsert,» sõnas Alatskivi valla kultuuritöötaja Reet Kruup.
Jaanipidude lahutamatuks osaks on seltskonnamängud ja rammukatsumised, veetakse köit ning tehakse igasugu võistlusi nii lastele kui suurtele. «Kas või kummikuvise või õllekastide tõstmine on jaanipäeval traditsioonilised ja lähevad hästi peale, kui on natukene meeleolu tõstetud,» rääkis Iiri Saar.
Saun lõkkeks
Reet Kruubil oli eile käsil mängude kava koostamine. Mõned võistlused tulevad Alatskivil vanaaegsed, varem on olnud kavas näiteks riidega jaanikaste kogumine ja pärja puu otsa viskamine naistele. Lapsed saavad aja peale hoida käes vankriratast, nagu suured mehed tavaliselt õllekasti.
Jaanitule juurde käib suur lõke, mis vallajaanikutel enamasti süüdatakse kella seitsme-kaheksa-üheksa ajal õhtul. Mehikoormal saavad tuleroaks vana sauna lammutusjäägid. «Meil inimesed juba teavad, et kui midagi lammutavad ja puitu järele jääb, siis seda saab lõkkesse panna,» ütles Meeksi valla Aravu rahvamaja juhataja Tea Tenson.
Kambjas jällegi toodi lõkkesse kogu «Teeme ära!» talgute käigus kogunenud põlev praht, rääkis Tammelan.
«Lõke hõõgub tavaliselt hommikuni,» lisas Alatskivi jaaniku kohta Reet Kruup.
Sadu jaanilaupäeval
Rahvasuu ütleb, et jaanilaupäeval sajab alati. Mida aga ütleb viimase kahekümne aasta jaaniilma kohta Tõravere ilmajaam?
• Vihma ei tulnud kaheksal aastal kahekümnest.
• Vaid pisike sabin (alla 1 mm ööpäevas) tülitas jaanilisi ühel korral.
• Neljal aastal jäi sademete hulk 1–5 millimeetri vahele, sadu oli tugev (rohkem kui 5 mm ööpäevas) seitsmel aastal.
• Vihmamillimeetrid on mõõdetud 23. juuni hommikul kella 9st sama ajani järgmisel päeval.
• Tänavu on jaanilaupäeval Lõuna-Eestis sademete tõenäosus kuni 25%, järgmisel päeval juba 25–50%.
Allikas: EMHI