Mudilasfotograafid avasid oma esiknäituse

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastsed ja peatsed koolilapsed Leele Joala (vasakult), Mii Ojakivi, Markus Kaur ja Helena Sirendi on fotograafiat õppinud mänguliste ülesannete abil juba sügisest saadik ning avasid eile õhtul Karlovas raamatukogus oma esimese näituse.
Vastsed ja peatsed koolilapsed Leele Joala (vasakult), Mii Ojakivi, Markus Kaur ja Helena Sirendi on fotograafiat õppinud mänguliste ülesannete abil juba sügisest saadik ning avasid eile õhtul Karlovas raamatukogus oma esimese näituse. Foto: Kristjan Teedema

«Valisime näitusele need pildid, mis on kõige ilusamad ja lahedamad,» seletas Mii Ojakivi (6), mudilaste fotoringi üks jutukamaid tüdrukuid. «Ja mida me tahame näitusele panna,» täpsustas vähemalt sama kiire keelega Helena Sirendi (7).

Sügisel alustanud mudilaste fotoringis käib neli last, lisaks Miile ja Helenale veel ainsa poisina Markus Kaur (8) ning Leele Joala (6), kelle ema Sirje Joala on ka ringi juhendaja.

Eile õhtul said lapsed omavanuste jaoks haruldase kogemuse, teadmise, mis tunne on, kui avatakse sinu päris esimene näitus.

Pilte pole Karlova-Ropka haruraamatukogus küll palju, kuid see-eest on need väga värvilised, ja kui ei teaks, et autoriteks on koolieelikud või vastsed koolilapsed, võiks arvata, et need on kunstitudengite katsetused.

Eriliseks teeb pildid see, et lastele pole kätte antud mitte ainult kaamera, vaid koos sellega ka ülesanne. Näiteks õues on tulnud foto järgi üles leida üks kindel maja ja üritada sellest täpselt samasugune pilt teha. Või siis on toas laual kuhi esemeid ja valgusteid, mida mudilased võivad oma äranägemise järgi hea pildi saamiseks ära kasutada.

Helena arvas, et talle meeldibki kõige rohkem pildistada toas. «Toas sellepärast, et seal on seina peal sellised lahedad pildid, millest saab hästi pilte teha,» seletas ta. Mii jällegi eelistab pildistada õues, kus tuleb mingi erilise nurga alt tabada puid või porilompe.

«Ja kui läheme mänguväljakule pildistama, teed kähku ülesande ära, siis saab mängima minna,» rääkis tema.

Kõik aga ütlesid, et ülesande täitmine võtab aega nii palju kui võtab ja mängima pääsemiseks keegi liigselt kiirustama ei hakka.

Sirje Joala, kes kunstnikunime Sirla all on tuntud näiteks tänavakunstifestivali korraldajana, rääkis, et hakkas Leele jaoks otsima mingisugust põnevat ringi, kuid ei leidnud midagi originaalset.

Ja nii siis tuligi mõte, et võibolla teeks midagi päris ise. Kogemus oli tal olemas, fotograafiaharidus kõrgemast kunstikoolist ja töö noortega Anne noortekeskuses.

Joala rääkis, et kui ta sealsetele 16–17aastastele noortele ülesandeid välja mõtles, siis katsetas ka oma tütar kodus need ära ja tema tulemused olid sageli palju ägedamad kui juba vanematel ja kogenumatel.

«Kui ma ülesannet välja mõtlen, kujutan ma ette, milline see tulemus olla võiks,» rääkis Joala. «Aga nemad kasutavad neid asju hoopis teistmoodi ja teevad midagi hoopis teistsugust.»

Loomingulisust ja maailma teistsuguse nurga alt vaatamist ei sega üldse see, et aparaat kipub käes värisema ja pildid tulevad seetõttu udusepoolsed. Muide, näitusele fotosid valides vaatasid lapsed ka seda, et pildid oleksid võimalikult teravad.

Näitus jääb raamatukokku üles suve lõpuni ja järgmisel hooajal näeb ehk laste töid juba sagedamini.


Mudilaste fotonäitus «Pildikesed»

• Nelja lapse 16 fotot on üles pandud Karlova-Ropka haruraamatukogus.

• Näitus jääb avatuks 14. augustini.

Tagasi üles