Orelimeistritel jätkub tööd aastaks

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga terava kuulmisega orelimeistrid Kalevi Mäkinen (vasakul) ja Helmuth Gripentrog alustasid eile Pauluse kiriku oreli viledele õige kõla andmist. Pauluse kirikusse ehitatavat Lõuna-Eesti suurimat orelit saab kuulda 2015. aasta sügisel.
Väga terava kuulmisega orelimeistrid Kalevi Mäkinen (vasakul) ja Helmuth Gripentrog alustasid eile Pauluse kiriku oreli viledele õige kõla andmist. Pauluse kirikusse ehitatavat Lõuna-Eesti suurimat orelit saab kuulda 2015. aasta sügisel. Foto: Margus Ansu

Pauluse kirikus oli eile esimene tööpäev Soomest pärit kahel orelimeistril, kes hakkasid õiget kõla andma Saksamaal valminud oreli­viledele. Tööd jätkub meistritel kirikus Lõuna-Eesti suurima oreli kallal tuleva aasta kevadeni.

Põhja-Saksamaal orelifirmas Paschen-Kiel Oreglbau GmbH valminud esimesed ligi 70 orelivilet jõudsid taastatavasse Pauluse kirikusse teisipäeval.

«Siin on alles väike osa viledest,» ütles seal eile koos kauaaegse kolleegi Kalevi Mä­kineniga tööle asunud orelimeister Helmuth Gripentrog. «Orel tuleb ju suur, sel on 56 registrit.»

56 registrit tähendab, et tina ja plii sulamist valmistatud 3650 orelivilet asetsevad eri kõrguse ja tämbriga rühmadena 56 reas. Pikimad viled on kümme meetrit ja meistrite laual järge oodanud lühimad silmaga hinnates vaid paarkümmend sentimeetrit pikad.

Aegavõttev töö

Kõigepealt tuleb Saksamaal Ludvigsburgis oreliehitajateks õppinud Kalevi Mäkinenil ja Helmuth Gripentrogil anda viledele intonatsioon ehk, nagu meistrid lihtsalt ütlesid, anda metallile õige kõla.

«Meie töös on kõige tähtsam kuulmine,» selgitas Kalevi Mäkinen. «Oleme nagu dirigendid, kes ei pea oskama igat pilli mängida, kuid peame ära kuulma, kes mängib orkestris kas või veidi valesti.»

Viledele õige kõla andmine käib tiibhoones vaikses ruumis suure laua taga.

Paschen-Kiel Orgelbau meistrid saabuvad Tartusse augustis ja hakkavad siis kirikusaali rõdule ehitama orelikappi ning paika seadma lõõtsasid ja vilesid.

Aasta lõpus alustavad Kalevi Mäkinen ja Helmuth Gri­pentrog oreli häälestamist, mis võtab aega oma pool aastat. «Sel ajal vajame täielikku rahu,» ütles Kalevi Mäkinen. See tähendab võimalikult vaikset kirikusaali, kokku on lepitud, et häälestamise ajal ei sisene saali keegi.

«Oreliehitus võtabki kaua aega ja vajab kannatlikkust,» märkis Helmuth Gripentrog. «Üksi ehitab üks mees orelit kümme aastat. Saksa firmas teeb Pauluse kiriku orelit kümmekond meistrit, sellepärast saab see mõne aastaga valmis.»

Vilunud meistrid

Kalevi Mäkinen (62) on oreleid ehitanud 45 aastat, Helmuth Gripentrog (61) on samal ametil 38 aastat. Meistrid on koos töötanud 1976. aastast, esialgu erinevates firmades ja 1989. aastast vabakutseliste oreliehitajatena. Nende ehitatud ja restaureeritud oreleid mängitakse Soomes, Rootsis, Saksamaal, Norras, Jaapanis ja Eestiski – siin taastasid nad Juuru kiriku oreli.

Kava järgi 2015. aasta septembris valmivasse Pauluse kirikusse ehitatav orel on Lõuna-Eesti suurim pillide kuningas. Eesti suurim orel rõõmustab kõrva Tallinnas Kaarli kirikus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles