/nginx/o/2014/05/05/3006028t1h3e36.jpg)
/nginx/o/2010/09/01/425833t1h319e.jpg)
Paljud üliõpilased, kes oleksid mullu sügisel vajaduspõhist õppetoetust saanud, taotlust ei esitanud. Nüüd kevadel on taotlejate hulk küll suurem, kuid kolmandik jätab siiski avalduse esitamata.
Huvi õppetoetuse vastu püsib jätkuvalt leige
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on üliõpilased, kes vastavad kõikidele toetuse saamise tingimustele ja saaksid kohe õppetoetust, kui vaid esitaksid avalduse,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk. Ta lisas, et selliseid tudengeid on hinnanguliselt 900.
Puki sõnul võis sügisel olla infopuudus põhjuseks, miks uue õppetoetusliigi vastu tunti vähe huvi, ning seetõttu tutvustati enne kevadist taotlusvooru vajaduspõhist õppetoetust laiemalt, see andis ka natukene tulemusi.
Pukk peab probleemiks seda, et toetuse saamisel arvestati 2012. aasta maksu- ja tolliameti andmeid, kuid osa tudengite majanduslik olukord võis alles pärast seda muutuda.
Kaalumisel eritoetuste fond
Puki sõnul on ministeeriumis kaalumisel eritoetuste fondi loomine. See aitaks ootamatult majanduslikult raskesse olukorda sattunud üliõpilasi, kes jäävad õppetoetusest ilma põhjusel, et nende sissetulekud olid varasemal perioodil suuremad kui toetuse taotlemise ajal.
Tartu üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialisti Laura Kalda sõnul on teavitust stipendiumite ja toetuste kohta tehtud küllalt.
Ta usub, et üliõpilane, kellel on raskusi, tunneb ka ise huvi ja leiab võimalusi, kuidas oma majanduslikku olukorda parandada. Kalda peab praeguse süsteemi puuduseks samuti seda, et pole lahendusi erijuhtudele.
«Ministeerium soovib eritoetusfondi rakendada võimalikult kiirelt, kuid muudatus eeldab õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmist, mis tähendab teatud aeganõudvate protseduuride läbimist,» sõnas Pukk.
Enam tulemusstipendiume
Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on üliõpilastel võimalik taotleda ka tulemuspõhist stipendiumi, mida jagus tänavu Tartu ülikoolis vaid 129 paremale.
Tartu ülikooli õppekorralduse spetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul on oluline märkida, et tulemusstipendium jaotati teaduskondade ja kolledžite vahel ja seega oli stipendiumisaajate keskmine hinne erinev. «Tulemusstipendiumi ei saanud kõik maksimaalse keskmise hindega taotlejad, osas teaduskondades võis ka keskmine hinne 4,5 stipendiumi tagada,» ütles ta.
Alates selle aasta 1. septembrist on kavas rakendada tulemusstipendiumide süsteemi senikavandatust laiemalt. «Praegu on veel keeruline öelda, mis mahus ja millal võimalikku tulemusstipendiumide arvu kasvu võiks oodata,» ütles Janne Pukk.
Tulekul on ka muudatused seoses eritoetussüsteemi loomisega, mille eelnõu loodab haridus- ja teadusministeerium valmis saada tänavu suveks.
Õppetoetused
Vajaduspõhine õppetoetus
• Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastunutele.
• Perekonnaliikme kuusissetulek tohib olla kuni 299 eurot.
• Toetuse suurus on 75–220 eurot kuus.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee.
Tulemusstipendium
• Alates 2013/2014. õppeaastast sisseastunutele.
• Väga heade õpitulemuste eest 129 üliõpilasele.
• Stipendiumi suurus on 100 eurot kuus.
• Taotlus tuleb esitada õppeinfosüsteemis.