/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2007/12/23/12848t1hcebd.jpg)
Sünnimärgi pärast onkoloogiakliinikusse arsti juurde ruttav patsient peab arvestama võimalusega, et nahavähi hirmust lahtisaamiseks võidakse talt küsida paar tuhat krooni.
Sünnimärgi lõikus võib maksta paar tuhat krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsient Katrin, kes oma täisnime öelda ei soovi, on otsustanudki raha koguda, et viiest sünnimärgist vähemalt kaks, mis tema meelest on kõige ohtlikumad, kindlasti eemaldada.
«Ma tean, et ma kuulun riskigruppi, sest minu lähikonnas on vähki haigestunud sugulasi,» põhjendab ta. «Need kaks märki on kaelapiirkonnas ja need on kraega rõivaste tõttu mõnikord põletikuliseks muutunud.»
Ta märgib, et kõigepealt rääkis ta oma murest perearstile ja sai saatekirja eriarsti juurde, kuid viimane andis mõista, et patsient ei peaks pabistama. «Ma arvan, et ta näeb oma töös iga päev nii palju koledaid asju, et minu mure ei tundunud talle tõsisena,» ütleb Katrin.
«Samas oli arst abivalmis ja selgitas, mis võimalusi mul sünnimärkide eemaldamiseks veel on,» räägib ta edasi. «Tulemuseks oli, et pärast visiiditasu maksmist ja oma tööajast arstikabineti ukse taga ootamist sain teada, et haigekassa rahanappuse tõttu läheb mul viie sünnimärgi eemaldamine maksma 10 000 krooni.»
Katrin sõnab, et ühest küljest mõistab ta rahanappusest tekkinud probleemi küll ja sedagi, et juba haigestunute ravi nõuab suuri summasid. «Aga kuhu jääb siis ennetus?» küsib ta. «Märkide eemaldamine on mitu korda odavam kui hilisem eluaegne ravi.»
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku direktor Peeter Padrik tunnistab, et varem püüti pahaloomulistele kasvajatele viitavate seisundite korral opereerida nii kiiresti kui võimalik ning teiste, puhtalt healoomuliste ja kosmeetiliste probleemidega pandi järjekorda, nüüd ei ole neid teisi kuhugi panna.
«Juba praegu on onkoloogiakliinikus tehtud 10 miljoni krooni eest enam tööd, kui leping haigekassaga tänavu ette näeb,» nentis ta. «Meil on läbirääkimised haigekassaga käsil ja me otsime koos lisaressursse. Oleme otsustanud, et ravime eelkõige pahaloomuliste kasvajatega haigeid ja kindlasti neid haigeid, kel on kasvajakahtlased seisundid. Juhtudel, kus on tegemist healoomulise probleemiga, pakume soovi korral tasulist teenust.»
Küsimuse peale, et piir hea- ja halvaloomulise sünnimärgi vahel on mõnikord õrn ja et kuidas arstid küll otsustada oskavad, vastas Padrik, et see piir on udune tõepoolest, aga tasulist teenust pakuvad nad vaid selgelt healoomuliste kasvajate lõikuseks.
Padrik lisas, et vähiravis on raskeid küsimusi palju. «Meie põhitegevus on pahaloomuliste kasvajate ravi,» ütles ta. «Tänapäeval on ravi tõhus, inimesed elavad kauem, aga see tähendab, et kõik ravimahud on muutunud palju suuremaks kui varem.»
Ta lisas, et melanoomi-teema on Põhja-Euroopa valgenahaliste rahvaste probleemiks tõusnud peamiselt seetõttu, et inimesed on hakanud rohkem käima kuumades piirkondades. «Onkoloogina saan inimesi üles kutsuda end päikese kahjustava toime eest teadlikult kaitsma,» rõhutas ta.