Kui suured kasvuhooned teelt ei paistaks, oleks Puhja servas tegutsevat aiandit keeruline leida, sest viidad sinna ei juhata. Aga hobiaednikele on teeots teada ja juba esimese soojaga hakatakse seal suvelillede järel käima.
Puhja aiandi lilled õitsevad lähikonnas
13. mai 2014, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Info levib suust suhu,» muheles suvelilli ja tomateid kasvatava Puhja aiandi peremees Üllar Kaasik. «Meie juures käivad peamiselt oma ja naabervaldade inimesed, tullakse ka Elvast. Suurem osa huvilistest on juba püsikunded.»
Suvelillesid kasvatab ning müüb jahedamal ajal kahe ja suvel nelja töötajaga Puhja aiand esimesest soojalainest jaanipäevani ainult kohapeal. Juuni lõpus läheb kogu tähelepanu tomatile, mille peremees viib Tallinna turule.
«Ega ainult üht kultuuri kasvatades maal toime tule, sellepärast võtsin mõni aasta tagasi käsile ka suvelillede kasvatamise,» märkis Üllar Kaasik. «Inimesed ostavad turult üha vähem tomatit, sest poed on seda täis.»
Hinnas petuuniad
Suvelillede all on Puhja aiandis kaks kasvuhoonet: ühes kasvatatakse rõdukastidesse, peenardesse ja surnuaedadesse sobivad taimed ette, teises saavad huvilised need välja valida. Suur virn kastegi ootab kasvuhoones ostjaid.
Kevad algab võõrasemade müügiga ja mida soojemaks ilm läheb, seda kirevamaks muutuvad ostud. Peremehe sõnul on nõutuimad külmadeni õitsevad petuuniad, eriti just amplites silma rõõmustavad ripp-petuuniad.
Kärbseid ning rahvauskumuse järgi ka õelust ja kurje vaime majapidamisest eemale peletav talu aknalaualill pelargoon elas mõni aasta üle uuestisünni, kuid vähemalt Puhja aiandi kliente on see kena lill hakanud nüüd veidi tüütama.
Endiselt on nõutud klassika, surnuaialill begoonia. «Viimastel aastatel soovitakse päris palju ka roosbegooniat, seda kasutatakse haljastuses,» lisas Üllar Kaasik.
Ka Nõo servas Rohtla talus maasikaid, köögiviljataimi ning suvelilli kasvatav Juta Sannamees kinnitas, et kuigi suvelilled kestavad vaid kevadest sügiseni, on huvi nende vastu suur.
Rohtla talus kasvatatud suvelilledest on juba aastaid kuumim kaup petuuniad. «Tänavu läksid ka võõrasemad väga hästi,» märkis perenaine. «Raudürte soovitakse päris palju, valmis ampleid tahetakse ning pelargoonid ja begooniad ei jää seisma.»
Rohtla talu müüb oma taimi ja suvelilli kohapeal, Tartu turul ja laatadel. «Kodust käiakse meil päris palju ostmas, iga aastaga on huvilisi rohkem ja tullakse isegi üsna kaugelt,» ütles Juta Sannamees.
Seni pole ehituspoodide aiandusosakonnad väiksemaid taimekasvatajaid kuivale jätnud, kuid perenaise sõnul on ehituspoed väikestele aednikele kõvad konkurendid.
«Inimesed ei tulegi enam turule, taimed ja lilled ostetakse suurtest poodidest,» rääkis Juta Sannamees. «Aga turul on väga palju ilusaid taimi ning seal saab ju kaubelda. Nüüd läks soojemaks ja turul hakkas elu käima.»
Hekkide kevad
Rohenäpud ärkasid tänavu vara, poolest aprillist olid nad kohal, märkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tartu puukooli juhataja Andres Tuvi. Kuigi metsataimede kasvatamisele keskendunud Tartu puukool suvelilli ei kasvata, on sealgi hulga huvilisi.
«Haljastustegevus on tänavu hulga erksam kui paar viimast kevadet,» märkis Andres Tuvi.
Väga nõutud on hekitaimed: põõsastarasid istutatakse taas aastaid tagaplaanil olnud elupuudest ja kuuskedest. Ligustri vastu oli huvi nii suur, et see lõppes Tartu puukoolis otsa.
Ilupõõsastest on tänavu väga popid Ungari sirel ja karvane viirpuu, palju sooviti forsüütiaid ning suuremaid mägimände. Üha enam küsitakse tavalist ehk harilikku tamme, harilikku mändi ja lehist. «Rahvas muudkui käib ja otsib endale meelepäraseid taimi, kevad on täies hoos,» ütles Andres Tuvi.