Helmen Kütt: iga laps on väärtus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Helmen Kütt

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Eesti elu on arenenud jõudsalt. Meie riik ja majandus on taasiseseisvumise järel tublisti kosunud. Tähistasime hiljuti kümne aasta täitumist Euroopa Liidus. Majandusteadlased kinnitavad, et Eestile on liitumine Euroopa Liiduga olnud väga kasulik. Oleme hästi toime tulnud ennekõike tänu meie tublidele inimestele, kes on andnud oma panuse ja aidanud jõuda sinna, kus nüüdseks oleme.

Aga kümneaastane tähtpäev oli aastavahetusel ka ühel piinlikumal seigal: universaalsed lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele on püsinud muutumatuna kümme aastat! Nüüd on viimane aeg muuta seda, mis on püsinud muutumata juba aastaid – nimelt lastetoetused kõigi perede kõigile lastele.

Tuleb tunnistada, et pensionid on kasvanud pea igal aastal. Selle aasta pensionitõus oli kõige suurem, ligi kuus protsenti. Jah, pensionid võiksid ju olla märksa suuremad, seda eriti võrdluses meie põhja- ja läänepoolsete lähiriikidega.

Aga tõsi on ka see, et kui pensionid on tasapisi kasvanud, on lastetoetused jäänud muutumatuks suuruseks. Kui 2004. aastal oli Eesti keskmine pension 143 eurot ja lastetoetus 19,18 eurot, siis praegu on keskmine pension 353 eurot, kuid lastetoetus ikka esimesele ja teisele lapsele 19,18 eurot.

Lastetoetus tõuseb

Nüüd on valminud eelnõu, mis puudutab Eesti ligi 270 000 last ning nende vanemaid, ehk suuremal või vähemal määral kõiki Eesti inimesi. Uuest aastast tõuseb lastetoetus kõigile pere esimestele ja teistele lastele 45 euroni. Alates pere kolmandast lapsest tõuseb toetus 100 euroni. See tähendab, et kolme lapsega pere hakkab saama kokku 2280 eurot lastetoetust aastas.

Rahvusvahelised uuringud ja ka meie omad sotsiaalteadlased kinnitavad, et laste vaesus on väikseim riikides, kus on universaalne lastetoetus. Universaalse süsteemi efektiivsusele on viidanud ka Euroopa Liidu erinevad raportid. Peale selle saadab see olulise sõnumi ühiskonnale – iga laps on oluline.

Kulgeme demograafiliselt suunas, kus lapsi, meie homset päeva, on üha vähem. Eestis sündis eelmise aasta kolme kuuga 3346 last. Sel aastal sama ajaga aga 3164.

Kui aasta samamoodi jätkub, jääme sel aastal sündimusega taas väga suurde miinusesse. See on meie väikesele rahvale suur probleem. Lastetoetus ei pane peresid lapsi saama, see on iseenesestmõistetav, aga peredele kindlustunde loomisel on see äärmiselt oluline.

Lisaks kõigile lastele mõeldud toetustele jätkame eelmisel aastal alanud vajaduspõhiste lastetoetuste tõusuga. Enim abi vajavad pered saavad eelmise aasta juulist taotleda pere esimese ja teise lapse toetust. Uuest aastast kasvavad ka need toetused lapse pealt 45 euroni.

Vajaduspõhist peretoetust saavad kõik pered, kes taotlevad toimetulekutoetust ja kus on vähemalt üks lastetoetust saav laps.

Oluline on see, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei loeta vajaduspõhist lastetoetust sissetulekuks. Ka loetakse toimetulekutoetuse määramisel edaspidi laps võrdseks pere esimese liikmega, ehk et lapse pealt arvestatakse toetust 100 protsenti.

Kahe lapsega pere, kes saab vajaduspõhist toetust, saab universaalset lastetoetust 90 eurot kuus, millele lisandub vajaduspõhiselt veel 90 eurot. Aastas teeb see 2160 eurot lastetoetust. Sellest peaks olema juba palju suurem tugi peredele, kes kasvatavad meie riigi suurimat väärtust ja mõtet, meie lapsi.

Mitte ainult rahast

Raha üksi last ei kasvata, ning lisaks rahale aitavad peredel toime tulla mitmed teenused. Teiste kõrval tahaksin esile tõsta just tasuta koolitoitu.

Paljudele lastele on koolilõuna ainuke soe söök kogu päeva jooksul. Mulle on väga oluline, et nüüdsest hakkavad tervislikku koolilõunat tasuta saama teiste koolilaste kõrval ka gümnasistid.

Soe ja tervislik toit keset palju vaimuärksust nõudvat päeva aitab meie lastel ja noortel püsida terve ja ergas. Rääkimata headest ja õigetest toitumisharjumustest, mida kogu eluks muule koolitarkusele lisaks kaasa võtta. Selge on aga ka see, et järgmise sammuna tuleb tõsta summat, mille eest tuleb lastele koolitoitu pakkuda, sest praegusega on toime tulla juba väga raske.

Peale raha ja teiste toetuste vajavad pered aga mõistmist ja väärtustamist. Iga lapse sünd on perele suursündmus. Iga lapse sünd on Eesti jaoks hinnaline sündmus.

Kui oskame suhtuda igasse lapsesse, keda näeme tänaval, bussis, poes või mujal kui Eesti suurimasse varandusse, kasvab ka mõistmine, et lapsed on oodatud ja pered tunnustatud selle otsuse eest, et nad tahavad ja julgevad saada lapsi ning tahavad neid suurteks ja tublideks Eesti ühiskonna liikmeteks kasvatada.

Pere on tugevaim siis, kui see seob ühte mitu põlvkonda. Vanavanemate elutarkus ja -kogemus on laste kasvatamisel hindamatu, sest nii kanduvad ühelt põlvelt teisele üle need väärtused, mis meie igapäevaelu koos hoiavad, rikastavad ja kaunistavad. Meie tulevik on ühtehoidvate, põlvkondi liitvate ning hoolivate perede kätes.

Tagasi üles