Küpsiselapsed on annetajaile tänulikud

TÜ kliinikumi lastefondi eilse tänuürituse kroon oli Selga küpsistest tort ja viis kuulmisimplantaadiga last Maris Kits (ees vasakult), Karl-Matthias Pau ja German Kormilets ning Simon Teiss (taga) ja Ellen Müil, kes saavad tänavu endale uue heliprotsessori. Foto: Margus Ansu

Karl-Matthias Pau kuulmispuue selgus mõne kuu vanuselt. Paariaastasena opereeriti talle kuulmis­imp­lantaat. Nüüd tuleb tal kanda heliprotsessorit, mis püüab helid kinni ja «tõlgib» need naha all olevale implantaa­dile ümber.

Kuulmisaisting tekib tema ajus tänu väga mitmele keerukale protsessile. Tänu kuulmisele oskab Karl-Matthias Pau ka hästi rääkida.

Eile kogunes Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliinikusse peale Karl-Matthiase veel neli niisugust last, kelle elu ilma kuulmisimplantaadita poleks see, mis praegu.

Kõik nad on omamoodi staarid, sest nende fotod on paljudele inimestele tuttavad Selga küpsisepakkidelt.

Märtsis ja aprillis toimus heategevuskampaania, millega koguti Selga küpsisepakkide müügist igalt pakilt üks sent kuulmispuudega lastele. Kogunes üle 10 000 euro.

Juba sel suvel saavad need lapsed endale uue kõneprotsessori, mis on täiuslikum kui see, mida nad on kandnud seni.

Kõneprotsessorit võib võrrelda väikese arvutiga, mis vananeb ruttu ja mis tuleb iga seitsme aasta tagant ümber vahetada. Selle hind on 10 000 eurot, millest 90 protsenti hüvitab küll sotsiaalkindlustus, kuid mille väljaostmiseks tuleks igal perel ikkagi leida veel 1000 eurot.

Nüüd saavad lapsed oma abivahendi tasuta.

Karl-Matthiase ema Maive Tõkke ütles, et poja väga tugev kuulmislangus oli perele suur šokk. Selle põhjuseks oli geeniviga, mille oli pärandanud Karl-Matthiasele ema ning mille olemasolust suguvõsas keegi midagi ei teadnud.

Otsustada tuli, kas Karl-Matthiasest saab viiplev või kõnelev laps. Ema valis viimase. «Nii on tal elus suuremad võimalused,» põhjendas ta.

Praegu käib Karl-Matthias Hiie koolis, ta pere elab Jõgevamaal. Karl-Matthiasel on veel kuuekuune vend Hans-Märten ja 12-aastane õde Kerttu-Helena, kes on kuuljad.

Just õe klassikaaslased olid need, kes ühel päeval poes Selga küpsisepakil Karl-Matthiase pilti märkasid. «Kuule, su venna nägu on küpsisepaki peal,» olid nad üllatunud. Karl-Matthias on oma kuulsusest ainult head arvanud. Ta on aktiivne ja elav laps, kes kõneleb hästi, ainult võõraga kohanemine võtab pisut aega.

16-aastane Ellen Müil on Eestis üldse esimene laps, kellele sisekõrvaimplantaat 2000. aastal siirati. Tema ütles, et ta ei mäletagi teistmoodi elu kui see, mida praegu elab. Ellen Müil õpib Loksa gümnaasiumis ja on täiesti tavaline kümnenda klassi tüdruk, kellele meeldib lugeda ja käsitööd teha ning sõpradega aega veeta.

Tema ema Epp Müil, Eesti implantaadilaste seltsi juhatuse liige, ütles, et lisaks uuele protsessorile said lapsed unikaalse kogemuse kogu eluks – teadmise, et suured asjad algavad üsna pisikestest panustest.


Heliprotsessor

• Kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse kogu eluks, väline osa – heliprotsessor – vajab aga iga seitsme aasta tagant väljavahetamist.

• Eestis on 102 kuulmisimplan­taadiga inimest.