Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kajar Lember: hoida või oodata?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu abilinnapea Kajar Lember.
Tartu abilinnapea Kajar Lember. Foto: Margus Ansu

Tartu linnal on kohustus luua vanemate soovi korral kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia lasteaias. Tartu linnas on 31 munitsipaallasteaeda, mille teenuseid kasutab praegu üle 5000 lapse ning loodetavasti suudame lähiaastatel juurde ehitada veel vähemalt kaks uut lasteaeda ja renoveerida olemasolevaid.

Tänu linna investeeringu- ning tegevustoetusele on Tartus välja arenenud suhteliselt tugev ja stabiilne eralasteasutuste ning lastehoiuteenuse osutajate võrgustik, kes pakuvad praegu teenust umbes 500 lapsele.

Oleme saavutanud olukorra, kus kõigile lastele suudetakse kindlustada koht linna või eralasteaias hiljemalt järgmisest õppeaastast pärast lapse kolmeaastaseks saamist. Samuti on lasteaedade võrgus jooksvalt pakkuda üksikuid vabu kohti aiaealistele lastele.

Ajavahemikul 2008–2014 on koos erasektoriga linnas kokku loodud umbes 1000 lasteaiakohta. Vaatamata sellele on nõudlus sõimeealiste ehk 1,5–3-aastaste laste kohtade järele suurem, kui suudetakse praegu munitsipaallasteaedades pakkuda.

Uus lähenemine

Praeguseks on uute rühmaruumide rajamise võimalused olemasolevates lasteasutustes ilma suuremate juurdeehitusteta ammendunud. Erasektori toetamine lasteaiakohtade loomisel on linnale kindlasti mõistlik lahendus lasteaiakohtade puuduse likvideerimisel, kuid ainult sellest ikka ei piisa. Lahenduseks võiks olla senise sõimeteenuse asendamine lastehoiuteenusega.

Selleks, et munitsipaalhoiuteenust pakkuda, on vaja üürida ruume, mis oma asukohalt ja seisukorrast sobiksid hoiuteenuse pakkumiseks. Üüripindadel teeb investeeringu üldjuhul ruumide omanik või arendaja, linn üürib seal hoidu avada soovivale munitsipaallasteaiale kokkulepitud hinnaga ruumid ja lasteaed avab seal lastehoiu.

Hoiuteenuse pakkumise arenedes tuleks järgmise sammuna minna üle sellisele teenuse pakkumise struktuurile, kus 1,5–3-aastastele lastele pakutaksegi hoiuteenust ja pärast seda tagatakse kõigile soovijatele koht linna munitsipaallasteaedades. Nii on see valdavalt ka näiteks põhjanaabrite juures Soomes.

Munitsipaalhoidude rajamine ei ole linna eesmärk omaette. Kuid kuna erasektor ei suuda piisavas mahus uusi kohti pakkuda, on linnal mõistlik turu elavdamiseks selline samm astuda.

Munitsipaalhoiu pluss on ka see, et teenuse kvaliteedi eest vastutab linna konkreetne lasteasutus ning linn saab teenuse kvaliteeti oma struktuuride kaudu kontrollida.

Oma sisult ja kvaliteedilt ei erineks munitsipaalhoiuteenus suuresti sõimerühmades pakutavast alusharidusest ja seda tuleks käsitleda süsteemi osana, kus valmistatakse last ette alushariduse omandamiseks. Linna loodavates hoidudes oleks kindlasti võimalus korraldada muusika- ja liikumistegevusi.

Kohatasu kujunemine

Lisaks kohapuuduse leevendamisele on eesmärk ka vähendada lapsevanemate tasude vahet era- ja munitsipaalteenuste eest. Linna lapsevanematel ei tohiks tulevikus olla rahalist vahet, kas saada teenust munitsipaallasteaiast, eralasteaiast või lastehoiuteenuse osutajalt.

Uute kohtade loomine ja võrdse kohtlemise tagamine eeldab linna toetuse suurendamist erasektorile, diferentseerimist ja kokkuleppeid lastehoiuteenuste osutajatega, et lapsevanema tasu jääks seadusega lubatud piiridesse.

Seadusemuudatuse jõustumise korral võib kohalik omavalitsus 1,5–3-aastase lapse vanemale pakkuda tema nõusolekul lasteaiakoha asemel lastehoiuteenust. Kuna Tartus on lasteaiakohtade järjekorras valdavalt just selles vanuses lapsed, annab muudatus võimaluse pakkuda neile hoiuteenust.

Kui hoiuteenus asendab lastesõimekohta, peab see olema lapsevanematele rahaliselt kättesaadav. Hoiuteenus ei tohiks samale earühmale olla kallim munitsipaallasteaia kohatasust ning vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti vabariigi valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Seetõttu oleks mõistlik kohamaksu diferentseerimine, näiteks nii, et 1,5–3-aastaste eest oleks kohatasu sõimes ja hoius pisut kõrgem ning hiljem lasteaias oleks see väiksem. Sõimeealiste eest suurema tasu maksmine on põhjendatud ka kulupõhiselt, sest koha maksumus sõimerühmas ongi väiksema laste arvu tõttu oluliselt kallim.

Arvestada tuleb ka kohatasu osalisel tõstmisel sellega, et jätkatakse toetuste maksmist vähekindlustatud peredele ning kohatasu soodustuste võimaldamist paljulapselistele peredele. Lapsevanemate võrdseks kohtlemiseks tuleb laiendada neid soodustusi ka eralasteaias, munitsipaal- ja erahoius käivatele ühe pere lastele.

Võrdne kohtlemine

Oleme praegu aruteludega sealmaal, kus kokkulepete korral on reaalne võimalus luua juurde üle 300 lastehoiukoha juba sel aastal. Eespool kirjeldatud plaani rakendamisel peame muidugi arvestama sellega, et järgmisest aastast suureneb hüppeliselt ka kulu linnaeelarves, ning ka seda, et lapsevanemale oleks edaspidi esimesel paaril aastal hoiuteenus kallim kui hiljem lasteaed.

Selline otsus annaks võimaluse liikuda jõuliselt edasi lasteaiajärjekordade kaotamise poole ja see tagaks ka praegu erahoius olevatele lastele võrdse kohtlemise linna lasteasutustes käivate lastega. Ning mis siiski peamine – pakuks kiire ja reaalse lahenduse uute kohtade loomiseks.

Tagasi üles