Jüri Saar: kahurist küll, aga paraku mööda

Jüri Saar Foto: TPM

Tudengilinlike vabaduste taastaja oreool langes Urmas Klaasi linnavalitsusele kohe esimestel päevadel, kui linnavõim muutis ära eelmise linnavalitsuse kehtestatud reeglid välikohvikute sulgemise kohta. Teenindamise aega lubati juurde n-ö tavapäevadel südaööni ja n-ö nädalavahetustel, neljapäevast-laupäevani, poole kaheni. Urmas Kruuse linnavalitsuse viimaseid otsustusi oli, et välikohvikud tuleb kinni panna südaööks ja pärast kella 23 enam uut õlletoopi ei saa. Ka kohvi mitte. Isegi konjakita.

Kui nüüd järele mõelda, siis tegelikult juhtus ju nii, et kruvid keerati kinni, siis anti õige natuke järele ja kõik on rõõmsad.

Aga kui veel järele mõelda, võiks alustada algusest, meenutada põhjust ja eesmärki.

Algus oli umbes aasta tagasi, kui mai alguses ei sadanud lund, see soosis Möku ja Kivi baari ees suurt pidu ja selle peoga kaasnes suur läbu, mida ei kõrtsipidajad ega linna tellitud kojamehed suutnud tööpäeva alguseks korda teha.

Aga et Möku ja Kivi pole senini saanud luba välikohvikut avada, pole sel kõigel välikohvikutega just palju pistmist. Nagu ei ole Mökul ja Kivil midagi pistmist sellega, et näiteks Poole Kuue ees Rüütli tänava alguses või Suudlevate Tudengite lokaali ees raeplatsil on tänav nii must, et suisa piinlik. Mullu kahel korral proovis linn masinpesu, aga üldiselt pesi vihm. Ent eespool nimetatud kahesilbiliste kõrtside ees käis pesu seebiveega ja pidevalt.

Ega ole Mökul ja Kivil ka palju pistmist sellega, et kui politseid on neil pidutsemisöödel üldse kusagil näha, siis raeplatsil purskkaevu kõrval parkimas.

Tartu ettevõtlusosakonna juhataja alustas juba aasta tagasi ähvardustega piirata baaride lahtiolekuaegu ja mullu sügisel arvas linnapuhastuse juhtivametnik, et see oleks hea mõte, saaks varem koristusega pihta hakata.

Aasta hiljem, kui aprillis olid esimesed soojad ilmad, kordus kõik: öistel tänavatel räuskamine, mil on mõnusa tudengilinnaga vähe ühist, hommikune tänav ropp ja kasimata.

Ei ole just üllatus, et tänava puhtusele aitab kaasa koristamine ja korrahoidmisele korravalvur.

Tänase lehe esiküljel loodab abilinnapea, et ehk õnnestub linna makstava toetuse  abil saada kesklinna valvama politseipatrulli. Iseenesest imelik, et omavalitsus peab politseiteenust ostma. Veel ütleb abilinnapea, et lisaeelarvest on plaanis anda raha Rüütli tänava valgustamiseks, sest praegu on tänavalambid rikkis, küll mitte kõik, aga suurem osa. Seetõttu, et tänavad on pimedad, ei ole palju abi politsei valvekaameratest. Kas see pole hoolimatus ja raiskamine?

Kesklinna elanikud on mitmeid kordi kurtnud öise müra pärast, kuid minu tähelepanekute järgi pole asi niivõrd sumisevates välikohvikutes kui muudes häirijates. Nendega tuleks lihtsalt tegelda. Nende tekkimisel. Kogupauguta.

Niisiis tundub välikohvikute lahtiolekuaja piiramine praegusel juhul kahurist varblase laskmisena. Probleem on suurem, siiani tegelikult lahendamata ja see piirang ei ole midagi enamat läbimõtlematust võimudemonstratsioonist, mille järel saab kabinettides öelda: «Jah, me võime!»