Metsauuendajaid kimbutab istikupõud

Juhani puukoolis lõppesid kuuseistikud otsa juba paar nädalat tagasi. Eile pärastlõunal sai osta veel üksnes potti istutatud 60–70 sentimeetri pikkusi hekikuuski. Foto: Margus Ansu

Ehkki maikuu on ilus ja hea aeg metsaistutamiseks, võib paljusid metsaomanikke tabada ootamatu üllatusena, et maha panna pole midagi. Puude istikud on sel kevadel väga defitsiitne kaup.

«Tähelepanu! 2014. aasta kevadperioodiks on kõik metsataimed müüdud!» Sellise teate leiavad istutushuvilised riigimetsa majandamise keskuse veebilehelt.

Aga mitte ainult sealt. Ka aianduspoodide ja puuäride veebiväravates näeb männi-, arukase-, hariliku kuuse ja isegi haavaistikute müügikuulutuste juures kirja «Müüdud!».

Istikud kadusid ruttu

Istikud on otsas, kinnitasid ühtviisi nii puukoolid kui edasimüüjad Tartu Postimehele. Näiteks Lohkvas asuvas Juhani puukoolis lõppesid kuuseistikud juba paar nädalat tagasi. Huvilisi jätkub, kuid vähemasti praegu ei ole neile midagi pakkuda.

Eesti erametsaliidu juhatuse liige Jaan Kägu tõdes, et huvi metsade uuendamise vastu suureneb aasta-aastalt. Sel kevadel on jõutud aga olukorda, kus suuremad taimeaiad ei paku enam midagi.

Vahepeal toodi istikuid juurde Leedust, ent needki müüdi kõik maha. Tasapisi on tühjaks saanud ka väiksemate puukoolitajate aiad. «Eestis on praegu raske taimi saada,» tõdes Kägu.

Asjatundjad kinnitavad, et metsataimede osas on rong selleks aastaks läinud ja targem on valmistuda juba tuleva aasta kevadeks.

Mõnekümne kaupa on saada noori kuuski ehk veel vaid nende käest, kel jäi taimi oma metsauuenduselt üle. Mõned partiid on Leedust veel tulemas, ent needki taimed on pigem juba kõik broneeritud. Männitaimi ei pidavat turul aga enam üldse liikuma.

Riigimetsa majandamise keskuse taimla- ja seemnemajandusosakonna juht Esko Kri­nal kinnitas, et riigiasutus kasvatab taimi esmajoones enda tarbeks. Erasektorile müüakse üksnes juhul, kui taimi jääb üle.

Tänavune aasta oli selles osas rekordiline, sest üle jäi umbes 1,5 miljonit kuuseistikut ja ligikaudu 50 000 männitaime, rääkis Krinal. Suurem osa neist on aga huvilistele juba ära müüdud. Sõltuvalt kogusest on ühe kuusetaime hind 18–22 senti.

Erametsaomanikel soovitab Krinal pöörduda taimede pärast eelkõige metsaühistute poole. «Ühiselt saab organiseerida kasvatamist ja vajadusel ka taimede sissetoomist.»

Riskantne äri

Istikuid jääb mõnel aastal üle, teisel jälle puudu, märkis Eesti maaülikooli metsakasvatuse osakonna professor Hardi Tullus. Tema hinnangul on positiivne see, et erametsaomanikud tahavad istutada järjest rohkem.

Puudujäägi põhjus on Tulluse kinnitusel aga selles, et turgu on raske ette aimata. Kui raiutakse rohkem, siis ka istutatakse rohkem, ja vastupidi.

Taimekasvatus nõuab aga palju hoolt ja vaeva. Näiteks kuusetaimi tuleb kasvamise käigus ümber istutada ja müüa saab neid kolme-nelja aasta vanuselt. Kui mõnel aastal müük ei õnnestu, pole taimedega järgnevatel aastatel enam suurt midagi teha ja see tähendab suurt majanduslikku kahju.

Metsa taastamine on kulukas

• Lageraie järel on soovitatav metsa taastada ehk istutada alale uued puud. Kuusetaimi võiks istutada 2500–3000 hektari kohta. Männitaimi rohkem, 3000–4000.

• Hariliku kuuse kolm-neli aastat vana taim maksab tänavu 18–25 senti, seega kulub hektari taasmetsastamiseks vähemalt 450 eurot.

• Noorendikku tuleb hooldada, sest kui lasta lank võssa kasvada, võivad istutatud taimed hävida.

Allikas: RMK, Juhani puukool