/nginx/o/2013/09/05/2162199t1h2fb0.jpg)
Uuest õppeaastast otsustavad avalik-õiguslikud ülikoolid ise, kui palju õppekohti nad loovad ja nii on näiteks Tartu ja Tallinna ülikoolis sügisest pea 200 õppekohta vähem.
Ülikoolid kärbivad õppekohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris riigi ja avalik-õigluslike ülikoolide vahel sõlmitud tulemuslepinguga loobuti riiklikust koolitustellimusest, ülikoolid saavad seega uuest õppeaastast ise otsustada, kui palju õppekohti luuakse, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ülikoolid ongi varasemate vastuvõttude analüüsi tulemusena otsustanud vastu võtta vähem tudengeid, nii Tallinna kui Tartu ülikoolis on õppekohtade arv järgmisel õppeaastal vähenenud pea 200 koha võrra.
«Piisavalt kvaliteetset kontingenti, vastavalt ka demograafilisele olukorrale, Eestis lihtsalt ei ole, kõrgharidusreformist tulenevalt, kuna ülikoolidel ei olnud esimesel vastuvõtul võib-olla piisavalt kogemust ja taustainfot õppekohtade moodustamiseks, siis võeti targu ettevaatlikum positsioon, reaalne vastuvõtt aga näitas, et ülikoolid olid liiga ettevaatlikud ja kohti võiks moodustada vähem,» rääkis TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo.
«Tartu Ülikoolis väheneb õppekohtade hulk ka sotsiaalteaduste, ärinduse ja õigusvaldkonnas, kandidaatide huvi on küll olnud korralik, aga peame vaatama ka ülikooli üldiseid proportsioone ja Eesti laiemat haridusmaastikku, sellest tulenevalt otsustas ülikool ka nendes valdkondades kohtade arvu vähendada,» selgitas Karo