Naiste ja neidude rahvatantsurühmade võistutantsimine eile Vanemuises algas sellega, et kõigepealt sai 15 korda järjest näha tantsu «Heidame öömajale» ning sinna otsa kohe kaheksa korda tuntud polkat «Mina tahan tantsu lüüa».
Võistutantsimisel lendas pastel ja vajus vöö
5. mai 2014, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguse ülesehitusega kontserdikava tunduks esimesel hetkel pentsik. Aga et tegu polnud mitte kontserdi, vaid pineva võistluspäevaga, siis igav ei hakanud.
Kui näiteks Tartu neidude rühm Päikeseratas lõpetas oma kohustusliku tantsu «Mina tahan tantsu lüüa» ja nende juhendaja Lea Hanni neid lava taga vastu võttis, jooksid õpetaja põskedel suured pisarad.
«Nad tegid nii ilusti, nad näitasid seekord laval seda, mida nad mulle tunnis mitte kunagi veel pole näidanud,» ütles ta õnnelikult.
Naiste kohustuslik tantsulugu «Heidame öömajale» on aga palju vähem tuntud kui too neidude esituses olnud polka.
Öömajale kutsujad
«Heidame öömajal» räägib sellest, kuidas sa oma ligimest, kellest väga hoolid, keelitad mitte minema teele vastu ööd, vaid palud tal kindlasti jääda öömajale ja veenad selles, et rännakut on parem alustada hommikul.
See on rahvaluuleline ja väga ilus jutustus turvatunde pakkumisest ja selle andmisest, ning kuigi tantsujoonis ja sammud on kõigil esitajatel samad, saab iga rühm end erinevalt väljendada. Seepärast ei hakanudki igav.
Tantsu alguse ja lõpu lavastamine oli jäetud pealegi iga rühma enda otsustada. Mõni alustas solisti soologa, teine kahe või nelja tantsija lavaletulemisega ...
Ka lõppu sai lahendada nii, et kui kõlaritest hakkasid kostma ööhääled ja hundiulg, oli mõni rühm juba lavalt kadunud. Või nii, et naised ka hundiulu saatel kauneid graatsilisi liigutusi tegid või kobaras üksteist toetades kükki vajusid.
Kaotused laval
Juhtus muudki. See, mida võistlustel mingil tingimusel juhtuda ei tohiks. Et pastlapael tuleb lahti ja pastel lohiseb pool lugu tantsija jala küljes järel või et vöö vabaneb vöölt ja seelik on langemisohus.
Tartu õpetajate rühmal Taaratar on käsil 12. hooaeg ja seal rühmas on väga kogenud tantsijad. Nemad kinnitasid, et võistlusel on pinge sedavõrd suur, et võid eksida ka kohas, kus sa mitte kunagi varem pole eksinud.
Anne Rosenberg ütles, et tema seekordne aps oli, et ta pööras ühe koha peal valepidi. Pidi pöörama ühtpidi, aga näe – pööras ikka valepidi, kuigi trennis on seda tantsu sada korda lihvitud.
Üldiselt uskusid Taaratari naised ja nende juhendaja Anneli Kann, et neil läks kohustuslik tants hästi ja et nad võivad pingereas paigutuda kuhugi keskele. Aga see ütlemise hetk ei tähendanud veel midagi, sest pool võistluspäeva oli alles ees.
Tegelikult kõnelesid kõik naised ja neiud eile sellest, kui tähtis on rühmal end proovile panna, ennast näidata ja teisi vaadata. Ning teha seda sagedamini kui vaid neil ülevaatustel, mis otsustavad suurele peole pääsu.
Võistutantsimised on nende sõnul vägagi innustavad ja naisrühmi ühendavad.
Pealegi oli tänavu Tartus tegu naistetantsufestivaliga ning päev varem said rühmad end ka linnarahvale näidata.
Eelmised võitjad
Tänavuse võistutantsimise ja naistetantsufestivali korraldaja oli Tartu ülikooli rahvakunstiansambli neidude rühm, kes eelmise võistutantsimise koos Võru rühma Viirega võitis. Võitjad tänavu ei võistelnud.
Peakorraldaja Kärt Vuks ütles, et kui nad hakkasid uut võistlust ette valmistama ja mõtlema, siis leidsid nad, et selle proovikivi võiks naistel olla teise võitja rühma, Viire juhendaja Maire Udrase (pildil) tants «Heidame öömajale».
Maire Udras istus ise ka võistluse žüriis. Oma tantsu kohta ütles ta, et see on loodud tehniliselt kõrgel tasemel rühmale. Ühest küljest on see naiselik ja plastiline, mida ei saa ega tohigi esitada tuimalt. Teisest küljest näitab see kergesti ära selle, milleks rühm on võimeline.
«Need kiiksammud peavad alt läbi tõusudega väga täpselt muusikasse tantsitud olema, just need sammud toovad selle tantsu hinguse esile,» rääkis ta. «Kui sa seda muusikat nendega õigesti ei täida, siis pole seda tantsu olemaski.»
Maire Udras ütles ka seda, et tema perfektset esitust ei näinud ja palju oli esitustes pinnapealsust ning vaid paar rühma on õiges suunas teel.
Žüriis istusid peale Maire Udrase veel neli kuulsat rahvatantsuinimest: Ülle Feršel, Leili Väisa, Jaanus Randma ning žürii esimees Andi Einaste.
Võistutantsimise päeva teine pool koosnes teistest, vabalt valitud tantsudest, mida naistel pidi olema varuks kaks ja neidudel üks.
Võistutantsimine
Naisrühmad
• I koht: tantsuansambli Sõprus naisrühm, II koht: Karlova gümnaasiumi õpetajate rühm Õpsadi, III koht: Jõgevahe Pere naisrühm.
Neidude rühmad
• I koht: Jõgevahe Pere neidude rühm, II koht: Just-tantsukooli Rundu, III koht: Päikeseratas.