Päevatoimetaja:
Aime Jõgi
(+372) 739 0359

Ettevõte vaidlustas hanke nõuded

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Toomas Huik

Ühendatud Piletite AS vaidlustas mitmed Tartu uue elektroonilise piletisüsteemi hanke tingimused, pidades neid põhjendamatuks. Tartu linn aga leiab, et vaidlustuse eesmärk on saada eeliseid tarkvara edasiarenduste tellimuste tarvis.

Tartu õigusteenistuse vanemjurist Veiko Faster ütles, et vaidlustuses on välja toodud neli punkti, mis ei ole Ühendatud Piletitele meelepärased.

Neist peamine on linna hinnangul hankes sätestatud nõue loovutada tellijale tähtajatu lihtlitsents väljatöötatava tarkvara isiklike varaliste autoriõiguste teostamiseks. «Kesksüsteemi üleandmise hetkel peab meile avaldama tarkvara lähtekoodi,» selgitas Faster.

Linna selgitusel on selline nõue vajalik, et süsteem oleks ka viieaastase lepinguperioodi lõppedes kasutatav ja tarkvara ei peaks hakkama uuesti välja ostma. Samas oleks see tellijale tagatis, et kui hanke võitja näiteks üldse lakkaks eksisteerimast, oleks siiski võimalik tarkvara uuendada.

«Kui loeme igasuguseid soovitusi, siis näiteks Euroopa Liidu toetuste taotlemise kohta öeldakse välja, et tarkvara hankimisel on oluline ette näha võimalus, et kogu infosüsteem oleks vajaduse korral taastatav ka ilma tarkvara looja abita, kui looja või tarnija ei saa või ei soovi tarkvara toetada,» ütles Faster.

Kaks sisulist punkti

Ühendatud Piletite tegevjuht Ain Järv selgitas, et vaidlustuse aluseks on kaks sisulist punkti. Ta nimetas esimesena, et pakkumises nõutud kaardi standard ei võimalda järgida Eestis laialdaselt kasutusel olevat transpordikaardi standardit, mille alusel on väljastatud juba üle 600 000 kaardi.

«Avatud standardile vastavad kaardid tagavad piletisüsteemide ristkasutatavuse ning seda standardit kasutavad näiteks Tallinna ja Harjumaa ühiskaardid, Jõgeva ja Tartu maakonna kaardid, Kohtla-Järvel ja mujal kasutusel olevad transpordikaardid, samuti paljude koolide ja pankade väljastatud õpilas- ja ISIC-kaardid,» põhjendas Järv. «Ses osas – ja ilmselt vaidlustuse tulemusena – on nüüd hankesse lisatud punkt, mis võimaldaks pakkuda ristkasutatavat kaarti, ja loodetavalt vaidlust sel teemal enam ei ole.»

Järv jätkas, et teine sisuline punkt puudutab tõepoolest lähtekoode.

«Küsimuseks pole mitte lähtekoodid iseenesest, vaid see, et hange ega lepinguprojekt ei näe nende edasiseks kasutamiseks ette mitte mingisuguseid piiranguid – hankija võiks need üles riputada kasvõi internetti või kuulutada piletisüsteemi avatud lähtekoodiga süsteemiks,» nentis Järv. «Paraku ei tea me aga ühtegi avatud lähtekoodiga (open source) piletisüsteemi projekti. Koodide avalikustamine kahjustaks oluliselt kogu piletisüsteeme tootva ettevõtte konkurentsivõimet.»

Fasteri sõnul on riigi infosüsteemide amet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostanud tarkvaraalaste riigihangete korraldamise soovitused, kus on öeldud, et hea tava on pakkuda avalikke teenuseid, mis põhinevad avalikel standarditel. «Meie avalikke standardeid ei taha, me tahame, et üksnes meile oleks nähtav,» täpsustas ta.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles aga, et selle küsimuse taga võib näha tarkvara looja soovi saada eeliseid tarkvara edasiarenduste tarvis – et neid ei saaks tellida kelleltki teiselt peale hanke võitja.

Ei midagi erilist

Kaks vaidlustuse punkti puudutavad pakkuja kvalifitseerimise tingimusi, näiteks et firmas peaks olema 15 tarkvara tootmise spetsialisti.

Järv tõdes, et see ei ole niivõrd sisuline punkt, pigem vormiline. «Lihtsalt tundub kummaline, et lisaks soovitustele ja tagatisrahale hakatakse ette kirjutama firma struktuuri. Me ei näe, et Tartu piletisüsteemi pakkujaks peaks olema firma, kes on fookustanud vaid eripärase kliendipõhise tarkvara loomise,» märkis ta.

Tartu ametnikud on siiski seda meelt, et tegu pole asjakohatu nõudmisega. «Oleme pannud enda jaoks paika kriitilised nõuded. Ma usun, et konkreetsel vaidlustajal ei tohiks olla nende nõuete täitmisega probleeme,» ütles Mölder.

Linnasekretär ei pea väga tõenäoliseks, et linnal peaks vaidlustuse tõttu probleeme tekkima. Riigihangete vaidlustuskomisjon arutab seda teemat tuleval nädalal.

Hankedokumendid on välja võtnud mitu firmat, lisaks Ühendatud Piletitele näiteks G4S ja T-Pilet, on ka välisfirmasid. Pakkumiste avamise tähtaeg on 26. mail.

Tagasi üles