Kui jätta piinlikud asjad klaarimata, muutuvad need üha piinlikumaks. Nii on ka Võru tänava äärde Pauluse kalmistule maetud Vabadussõjas elu jätnud sõjameestega, kelle hauakohad on unustatud ja maha jäetud.
Auvõlg priiuse eest langenutele tuleb tasuda
2. mai 2014, 22:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stopp! Koht, kust sajad tartlased bussi või autoga iga päev mööda sõidavad, pole siiski tuhandeaastane kivikalme, mille kohta ei saa tõesti enam teada, kes on sinna sängitatud. «Üllatav, et igat masti asjaosalistel Pauluse kalmistu ühishaudade kohta teave puudub,» ütles Tartu ajalooga hästi kursis kultuuriloolane Malle Salupere pärast seda, kui Tartu Postimees kirjutas 7. aprillil Pauluse kalmistule maetud Vabadussõja unustatud sõjameestest.
Salupere tõi toimetusele 1934. aastal Pauluse surnuaial Vabadussõja mälestusmärgi avamise puhuks välja antud trükise koopia, kus peale mälestusmärgi saamisloo, piduliku sündmuse ajakava ja laulude on ka teave samba ette, nüüd veel vaid üksikute raudristidega platsile maetute kohta.
Nimed on teada
Trükisest selgub, et Võru tänava ääres on ühishaudades 254 vabadusvõitlejat: 48 lahingus langenut ning 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Tundmatuina on maetud vaid 14 võitlejat, pea kõigi teiste kohta on teada nimi ja päritolu. Nende kõigi nimed on trükises ning nüüd selle loo juureski.
«Sel aastal täitub 80 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Pauluse kalmistul,» märkis Salupere. «Vahest võtaks keegi südameasjaks platsi korrastamise ja nimede jäädvustamise? Poleks ju enam tarvis teha kulutusi nende väljaselgitamiseks.»
Nimekiri on olemas, meeste matmiskohad on Paulusel olemas ja miski peale tahtmatuse ei takista nimetahvli panemist, kinnitas militaararheoloog Arnold Unt. «Aastaid on räägitud, et sinna tuleb nende meeste nimed panna, aga ei midagi,» ütles ta. «Raadi kalmistule tekkis aasta tagasi venekeelsete kirjadega ilus graniitobelisk NKVD-lastele, linnavalitsus peab sellest teadlik olema.
Tartu on suuruselt teine omavalitsus Eestis – kuidas seda linna ei huvita oma kalmistule maetud Vabadussõja mehed, ainult pärg visatakse sinna paar korda aastas!?»
Siiski, kujur Mati Karmin, kes kolleeg Tiit Trummaliga tegi 1998. aastal Pauluse kalmistu Vabadussõja monumendile uued kujud, on nimetahvli ja kogu ala väärikalt kordategemise asja ajanud oma seitse aastat. Viimati käis Karmin abilinnapea Tiia Teppani juures mullu enne jaanipäeva. Skulptor viis abilinnapeale ka juba 1998. aastal tehtud kogu ala eskiisprojekti.
Tulemusteta, ta pole kirjalikku vastustki siiani saanud. Miks, ei õnnestunud sel nädalal puhkavalt abilinnapealt teada saada.
«Tartu poliitikutel on enne valimisi tarvis midagi atraktiivset teha ja valimiste vahel on neil lihtsalt hea olla,» võttis Karmin oma pingutused kokku. «Aga miks peavad Paulusel ikkagi olema tundmatud sõdurid ja eriline mõttekoht on see, et mis sõdurid need on? Kuid see pole aastaid linnaametnikke huvitanud.»
Tuleb pabereid liigutada
Mati Karmini sõnul pole selle teema puhul tarvis hakata rääkima korjandusest ega linna raha leidmisest, sest Vabadussõjas elu jätnud on kaitseministeeriumi rida. «Tartu linn peab vastava sooviga pöörduma kaitseministeeriumi,» kinnitas ta. «Vaja on lihtsalt pabereid liigutada.»
Läinud aastal saatis ta kaitseministeeriumile Pauluse ühiskalmude eskiisprojekti järgi väärika ja uhke kujunduse teoks tegemiseks eelarve: valgustuse, ilusate kõnniteeplaatide, nimede jaoks vajalike graniitplaatide soetamiseks ja tööde tegemiseks kuluks ligi 100 000 eurot. «Aga ma isegi ei tea, kas kaitseministeeriumi on läinud kiri, et Tartu soovib seda kohta korda teha,» ütles Karmin.
Sellist soovi pole kaitseministeerium saanud. «Viisakalt öeldes on sellesse asjasse suhtutud leigelt,» tõdes asja uurinud Tartu linnapea Urmas Klaas. «Idee on väga hea ja õige, võtan selle teema otsekohe üles. Auvõlg nende meeste ees tuleb tasuda.»
Teisipäeval võttis linnapea ühendust kaitseministeeriumiga ning selgus, et põhimõtteliselt saab kaitseministeerium järgmisel aastal oma eelarvest Pauluse surnuaia ühiskalmude korrastamist toetada kuni 20 000 euroga. Nimetahvli ülesseadmine ei tohiks takerduda vaidlustesse, kas eespool märgitud trükises on nimed ikka õigesti kirjutatud või ei. Selles osas saab abi paluda näiteks ajaloolaselt Urmas Salolt, kes 1990. aastate lõpus koostas Vabadussõjas elu jätnud tartumaalaste nimekirja, kus on ligi tuhat nime.
Endiselt eikeegid
Arnold Undi arvates on Pauluse kalmistule vähemalt meeste nimedega tahvli panek Tartu enda asi, mida ei tohi lõpmatult edasi lükata, oodates vaid mõne ajaloosündmuse 100. või 200. aastapäeva. «Riik ei pea sellist asja hakkama ajama,» märkis ta. «Tartu kalmistutel valitseb nõukogude aeg, kui surnuaedades peeti meeles ainult pillimehi ja kultuuritegelasi. Eesti vabaduse eest elu andnud mees on endiselt mitte keegi.»
Tõesti, ka kultuurimälestiste registris on Pauluse kalmistul ajaloomälestisena kaitse all kaks terroriohvrite ühishauda, Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja Oskar Lutsu kalm. Ei mingit märget ühiskalmudesse, rääkimata perekondade hauaplatsidele maetud Vabadussõja poiste, meeste ja naiste kohta.
Pauluse ühiskalmistule maetud vabadusvõitlejate nimekiri
Tartumaalt
Johannes Saartee
Rudolf Toon
Ernst Leokene
Jüri Unt
Leopold Lebin
Jaan Tera
Martin Rente
Richard Sild
Aleksander Kriismann
Albert Saar
Eduard Lillenthal
Johannes Müür
Arthur Koit
Aleksander Tamm
Johann Padjus
Johannes Rõika
Johannes Tavits
Mihkel Tänav
August Nulk
Davet Latt
August Arand
Voldemar Paabu
August Kriimann
August Miina
Ernst Hõrak
Emilie Moon, sanitar
Jakobson
Johan Õun
Johannes Luht
Helene Lellep, õde
Jüri Hunt
August Hanst
August Koidu
Ernst Harak
Teo Sisask
Aleksander Laar
Juhan Nüsik
Johannes Kukk
Karl Piir
Osvald Nisu
August Kangro
Friedrich Villemson
Johannes Roots
August Halits
Albert Värk
Eduard Lepik
Carl Reiman
Usenek, eraisik
Reinhold Juurik
Virumaalt
Ernst Madisson
Eduard Jener
Eduard Kolm
Viktor Heltor
Voldemar Apraksin
Leonhard Altorf
Anton Eemann
Anton Nipsust
Nikolai Kolbok
Johannes Turs
Paul Karu
Vilhelm Laurson
Herman Prumen
Voldemar Kaavel
Julius Volter
Aleksander Tamelsin
Eduard Õun
Aleksander Mahov
Jaan Pikkat
Edgar Sumatavet
Hermann Kortin
Julius Sommer
Jüri Kemp
Läänemaalt
Tõnnis Prangel
Mihkel Loik
Gustav Freiberg
Mats Loik
Aleksander Vakker
Jüri Ovir
Roman Vihon
Jüri Drossmann
Valter Jakobson
Rudolf Soterholm
Madis Sütsmann
Jaan Kruusmann
Carl Saustein
Villem Prigi
Johannes Siidan
Alfred Engmann
Aleksander Kodanik
Jaan Versenfeld
August Laanenberg
Viljandimaalt
Aleksander Nurmberg
August Jürgenson
Jaan Ilus
Jaan Koch
Karl Kärner
Hans Reiner
Hans Anton
Johan Eichler
Carl Tuvi
Juhan Nõmmiksaar
Johan Lillipuu
Jaan Vahtramäe
Oskar Lustberg
Juhan Okkas
Eduard Sova
Jaan Kuresoon
Jaak Busch
Carl Markus
Jaan Saksniit
Harjumaalt
Johannes Kull
Gustav Plokner
Karl Kauder
Richard Ulberg
Johannes Mets
Voldemar Blumberg
Johannes Oidov
Juhan Enno
Johannes Zumbla
Elmar Ivanson
August Guugel
August Hea
Otto Tamberg
Jaan Sirgi
Johannes Koppel
Juhan Baumann
Julius Kalmin
Alfred Kulu
Johannes Unis
Pärnumaalt
Jüri Peidimann
Aleksander Sipelgas
Arnold Kirkmann
Aleksander Paks
Viktor Pärt
Harald Nuut
Ado Laur
Mihkel Sakkeus
Märt Pärul
Mihkel Miil
Kristjan Lammas
Anton Hantsberg
Otto Vilter
Aleksander Tarlop
Ants Laur
Peeter Leesment
Peet Kannusaar
Aleksander Klaar
Jaan Lapsin
Otto Vilter
Võrumaalt
Ludvig Kähr
Nikolai Ivanov
Eduard Kütt
Voldemar Laia
Edgar Lust
Ludvig Menning
Otto Andreimann
Alfred Sokk
Karl Reinhold
Alfred Neiman
Samuel Kuningas
Juulius Leppine
Jaan Uibo
Saaremaalt
Ivan Saur
Jüri Priske
Mihkel Veskimeister
August Kärner
Julius Raud
Hermann Tänavsoo
Aleksander Kotk
Mihkel Kõrtsmik
Gustav Truumees
Albert Priske
Priidu Koopuu
Gurjer Sai
Järvamaalt
Otto Kroonberg
Richard Vilgutar
Karl Sikkar
Hansschmidt
Aleksander Papel
Valgamaalt
David Balberg
Karl Umblia
Petserimaalt
Ivan Kusmin
Soomemaalt
? ? (tundmata)
Emil Limattainen
Lätimaalt
Karl Friedemann
Rudolf Veinberg
Karlis Bihudenzia
Andrei Rudasch
Eduard Strunka
Frizis Dauvarts
Voldemar Balodis
Voldemar Talo
Jahnis Pluhme
Eduards Behrsins
Karl Burberg
Jaan Jurka
Jaan Dserve
Karl Stutin
Jaan Laktin
Karl Reinert
Feodor Pettak
Martin Purin
Arnold Grikes
Teadmata päritoluga
Oskar Juhkam
Aleksander Nalle
Bruno Asafrei
Karl Tetlaus
Matvei Bangonin
Andrei Kellmann
Matvei Hartikailen
Voldemar Bilms
Adam Schidik
Aleksander Toomas
Abraham Nappo
Eduard Lokko
Taavet Rump
Joosep Kuur
Tennosaar
Kölbing
Tooming
Leesment
Karl Balbi
Tiido Paap
Tauber
Eduard Brinkmann
Jaan Nuut
Keras
Karl Uusma
Hints
Paul Luik
Ulmann
Jüri Rantal
Jaan Preismann
Oskar Obst
Jaan Freimann
Mart Epro
Semjon Dubrovski
Rudolf Greiberg
August Alap
Piira
Tundmatuid 14
Allikas: Tartu Pauluse kalmistule Vabadussõjas langenute ühiskalmule püstitatud mälestussamba avamise kava, Postimehe trükk, Tartus 1934, kultuuriloolase Malle Salupere kogust.