Auvõlg priiuse eest langenutele tuleb tasuda

11. novembril 1934 avati Pauluse kalmistul vabadusvõitlejate mälestusmärk. Foto: Kalju Leiva erakogu

Kui jätta piinlikud asjad klaarimata, muutuvad need üha piinlikumaks. Nii on ka Võru tänava äärde Pauluse kalmistule maetud Vabadussõjas elu jätnud sõjameestega, kelle hauakohad on unustatud ja maha jäetud.

Stopp! Koht, kust sajad tartlased bussi või autoga iga päev mööda sõidavad, pole siiski tuhandeaastane kivikalme, mille kohta ei saa tõesti enam teada, kes on sinna sängitatud. «Üllatav, et igat masti asjaosalistel Pauluse kalmistu ühishaudade kohta teave puudub,» ütles Tartu ajalooga hästi kursis kultuuriloolane Malle Salupere pärast seda, kui Tartu Postimees kirjutas 7. aprillil Pauluse kalmistule maetud Vabadussõja unustatud sõjameestest.

Salupere tõi toimetusele 1934. aastal Pauluse surnuaial Vabadussõja mälestusmärgi avamise puhuks välja antud trükise koopia, kus peale mälestusmärgi saamisloo, piduliku sündmuse ajakava ja laulude on ka teave samba ette, nüüd veel vaid üksikute raudristidega platsile maetute kohta.

Nimed on teada

Trükisest selgub, et Võru tänava ääres on ühishaudades 254 vabadusvõitlejat: 48 lahingus langenut ning 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Tundmatuina on maetud vaid 14 võitlejat, pea kõigi teiste kohta on teada nimi ja päritolu. Nende kõigi nimed on trükises ning nüüd selle loo juureski.

«Sel aastal täitub 80 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Pauluse kalmistul,» märkis Salupere. «Vahest võtaks keegi südameasjaks platsi korrastamise ja nimede jäädvustamise? Poleks ju enam tarvis teha kulutusi nende väljaselgitamiseks.»

Nimekiri on olemas, meeste matmiskohad on Paulusel olemas ja miski peale tahtmatuse ei takista nimetahvli panemist, kinnitas militaararheoloog Arnold Unt. «Aastaid on räägitud, et sinna tuleb nende meeste nimed panna, aga ei midagi,» ütles ta. «Raadi kalmistule tekkis aasta tagasi venekeelsete kirjadega ilus graniitobelisk NKVD-lastele, linnavalitsus peab sellest teadlik olema.
Tartu on suuruselt teine omavalitsus Eestis – kuidas seda linna ei huvita oma kalmistule maetud Vabadussõja mehed, ainult pärg visatakse sinna paar korda aastas!?»

Siiski, kujur Mati Karmin, kes kolleeg Tiit Trummaliga tegi 1998. aastal Pauluse kalmistu Vabadussõja monumendile uued kujud, on nimetahvli ja kogu ala väärikalt kordategemise asja ajanud oma seitse aastat. Viimati käis Karmin abilinnapea Tiia Teppani juures mullu enne jaanipäeva. Skulptor viis abilinnapeale ka juba 1998. aastal tehtud kogu ala eskiisprojekti.

Tulemusteta, ta pole kirjalikku vastustki siiani saanud. Miks, ei õnnestunud sel nädalal puhkavalt abilinnapealt teada saada.

«Tartu poliitikutel on enne valimisi tarvis midagi atraktiivset teha ja valimiste vahel on neil lihtsalt hea olla,» võttis Karmin oma pingutused kokku. «Aga miks peavad Paulusel ikkagi olema tundmatud sõdurid ja eriline mõttekoht on see, et mis sõdurid need on? Kuid see pole aastaid linnaametnikke huvitanud.»

Tuleb pabereid liigutada

Mati Karmini sõnul pole selle teema puhul tarvis hakata rääkima korjandusest ega linna raha leidmisest, sest Vabadussõjas elu jätnud on kaitseministeeriumi rida. «Tartu linn peab vastava sooviga pöörduma kaitseministeeriumi,» kinnitas ta. «Vaja on lihtsalt pabereid liigutada.»

Läinud aastal saatis ta kaitseministeeriumile Pauluse ühiskalmude eskiisprojekti järgi väärika ja uhke kujunduse teoks tegemiseks eelarve: valgustuse, ilusate kõnniteeplaatide, nimede jaoks vajalike graniitplaatide soetamiseks ja tööde tegemiseks kuluks ligi 100 000 eurot. «Aga ma isegi ei tea, kas kaitseministeeriumi on läinud kiri, et Tartu soovib seda kohta korda teha,» ütles Karmin.

Sellist soovi pole kaitseministeerium saanud. «Viisakalt öeldes on sellesse asjasse suhtutud leigelt,» tõdes asja uurinud Tartu linnapea Urmas Klaas. «Idee on väga hea ja õige, võtan selle teema otsekohe üles. Auvõlg nende meeste ees tuleb tasuda.»

Teisipäeval võttis linnapea ühendust kaitseministeeriumiga ning selgus, et põhimõtteliselt saab kaitseministeerium järgmisel aastal oma eelarvest Pauluse surnuaia ühiskalmude korrastamist toetada kuni 20 000 euroga. Nimetahvli ülesseadmine ei tohiks takerduda vaidlustesse, kas eespool märgitud trükises on nimed ikka õigesti kirjutatud või ei. Selles osas saab abi paluda näiteks ajaloolaselt Urmas Salolt, kes 1990. aastate lõpus koostas Vabadussõjas elu jätnud tartumaalaste nimekirja, kus on ligi tuhat nime.

Endiselt eikeegid

Arnold Undi arvates on Pauluse kalmistule vähemalt meeste nimedega tahvli panek Tartu enda asi, mida ei tohi lõpmatult edasi lükata, oodates vaid mõne ajaloosündmuse 100. või 200. aastapäeva. «Riik ei pea sellist asja hakkama ajama,» märkis ta. «Tartu kalmistutel valitseb nõukogude aeg, kui surnuaedades peeti meeles ainult pillimehi ja kultuuritegelasi. Eesti vabaduse eest elu andnud mees on endiselt mitte keegi.»

Tõesti, ka kultuurimälestiste registris on Pauluse kalmistul ajaloomälestisena kaitse all kaks terroriohvrite ühishauda, Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud ja Oskar Lutsu kalm. Ei mingit märget ühiskalmudesse, rääkimata perekondade hauaplatsidele maetud Vabadussõja poiste, meeste ja naiste kohta.


Pauluse ühiskalmistule maetud vabadusvõitlejate nimekiri

Tartumaalt

Johannes Saartee

Rudolf Toon

Ernst Leokene

Jüri Unt

Leopold Lebin

Jaan Tera

Martin Rente

Richard Sild

Aleksander Kriismann

Albert Saar

Eduard Lillenthal

Johannes Müür

Arthur Koit

Aleksander Tamm

Johann Padjus

Johannes Rõika

Johannes Tavits

Mihkel Tänav

August Nulk

Davet Latt

August Arand

Voldemar Paabu

August Kriimann

August Miina

Ernst Hõrak

Emilie Moon, sanitar

Jakobson

Johan Õun

Johannes Luht

Helene Lellep, õde

Jüri Hunt

August Hanst

August Koidu

Ernst Harak

Teo Sisask

Aleksander Laar

Juhan Nüsik

Johannes Kukk

Karl Piir

Osvald Nisu

August Kangro

Friedrich Villemson

Johannes Roots

August Halits

Albert Värk

Eduard Lepik

Carl Reiman

Usenek, eraisik

Reinhold Juurik

Virumaalt

Ernst Madisson

Eduard Jener

Eduard Kolm

Viktor Heltor

Voldemar Apraksin

Leonhard Altorf

Anton Eemann

Anton Nipsust

Nikolai Kolbok

Johannes Turs

Paul Karu

Vilhelm Laurson

Herman Prumen

Voldemar Kaavel

Julius Volter

Aleksander Tamelsin

Eduard Õun

Aleksander Mahov

Jaan Pikkat

Edgar Sumatavet

Hermann Kortin

Julius Sommer

Jüri Kemp


Läänemaalt

Tõnnis Prangel

Mihkel Loik

Gustav Freiberg

Mats Loik

Aleksander Vakker

Jüri Ovir

Roman Vihon

Jüri Drossmann

Valter Jakobson

Rudolf Soterholm

Madis Sütsmann

Jaan Kruusmann

Carl Saustein

Villem Prigi

Johannes Siidan

Alfred Engmann

Aleksander Kodanik

Jaan Versenfeld

August Laanenberg


Viljandimaalt

Aleksander Nurmberg

August Jürgenson

Jaan Ilus

Jaan Koch

Karl Kärner

Hans Reiner

Hans Anton

Johan Eichler

Carl Tuvi

Juhan Nõmmiksaar

Johan Lillipuu

Jaan Vahtramäe

Oskar Lustberg

Juhan Okkas

Eduard Sova

Jaan Kuresoon

Jaak Busch

Carl Markus

Jaan Saksniit


Harjumaalt

Johannes Kull

Gustav Plokner

Karl Kauder

Richard Ulberg

Johannes Mets

Voldemar Blumberg

Johannes Oidov

Juhan Enno

Johannes Zumbla

Elmar Ivanson

August Guugel

August Hea

Otto Tamberg

Jaan Sirgi

Johannes Koppel

Juhan Baumann

Julius Kalmin

Alfred Kulu

Johannes Unis


Pärnumaalt

Jüri Peidimann

Aleksander Sipelgas

Arnold Kirkmann

Aleksander Paks

Viktor Pärt

Harald Nuut

Ado Laur

Mihkel Sakkeus

Märt Pärul

Mihkel Miil

Kristjan Lammas

Anton Hantsberg

Otto Vilter

Aleksander Tarlop

Ants Laur

Peeter Leesment

Peet Kannusaar

Aleksander Klaar

Jaan Lapsin

Otto Vilter


Võrumaalt

Ludvig Kähr

Nikolai Ivanov

Eduard Kütt

Voldemar Laia

Edgar Lust

Ludvig Menning

Otto Andreimann

Alfred Sokk

Karl Reinhold

Alfred Neiman

Samuel Kuningas

Juulius Leppine

Jaan Uibo


Saaremaalt

Ivan Saur

Jüri Priske

Mihkel Veskimeister

August Kärner

Julius Raud

Hermann Tänavsoo

Aleksander Kotk

Mihkel Kõrtsmik

Gustav Truumees

Albert Priske

Priidu Koopuu

Gurjer Sai


Järvamaalt

Otto Kroonberg

Richard Vilgutar

Karl Sikkar

Hansschmidt

Aleksander Papel


Valgamaalt

David Balberg

Karl Umblia


Petserimaalt

Ivan Kusmin


Soomemaalt

? ? (tundmata)

Emil Limattainen


Lätimaalt

Karl Friedemann

Rudolf Veinberg

Karlis Bihudenzia

Andrei Rudasch

Eduard Strunka

Frizis Dauvarts

Voldemar Balodis

Voldemar Talo

Jahnis Pluhme

Eduards Behrsins

Karl Burberg

Jaan Jurka

Jaan Dserve

Karl Stutin

Jaan Laktin

Karl Reinert

Feodor Pettak

Martin Purin

Arnold Grikes


Teadmata päritoluga

Oskar Juhkam

Aleksander Nalle

Bruno Asafrei

Karl Tetlaus

Matvei Bangonin

Andrei Kellmann

Matvei Hartikailen

Voldemar Bilms

Adam Schidik

Aleksander Toomas

Abraham Nappo

Eduard Lokko

Taavet Rump

Joosep Kuur

Tennosaar

Kölbing

Tooming

Leesment

Karl Balbi

Tiido Paap

Tauber

Eduard Brinkmann

Jaan Nuut

Keras

Karl Uusma

Hints

Paul Luik

Ulmann

Jüri Rantal

Jaan Preismann

Oskar Obst

Jaan Freimann

Mart Epro

Semjon Dubrovski

Rudolf Greiberg

August Alap

Piira

Tundmatuid 14

Allikas: Tartu Pauluse kalmistule Vabadussõjas langenute ühiskalmule püstitatud mälestussamba avamise kava, Postimehe trükk, Tartus 1934, kultuuriloolase Malle Salupere kogust.