Hällilaulud tulevad oreli ja solistiga

Just emadepäeva eel, 10. mail kell 12 kõlavad Jaani kirikus need kõige ilusamad ja kuulsamad hällilaulud, mida maailma muusikaklassikast leida võib. Laulab sopran Karmen Puis, orelil saadab Elke Unt.

Kõlavad Brahmsi, Mozarti ja Schuberti hällilaul. Samuti Ella Adaiewski hällilaul ning Edvard Griegi Solveigi hällilaul. Loomulikult tuleb ettekandmisele eesti rahvalaul «Viire takka».

Karmen Puis ja Elke Unt on ammused koostöösõbrad. Tasub meenutada suvehelide kontserdisarja või talvemuusika festivali või üht psalmide, liturgilise muusika ja rahvaviiside töötlustega CDd.

Hällilaulukontserdi mõte tekkis neil üsna juhuslikult, ühest aastatagusest vestlusest.

«Elke viskas selle idee õhku,» sõnab Karmen Puis. «Ja minul tuli kohe meelde, et ühel kuulsal ooperilauljal on hällilauludega plaat ilmunud! Aga ma ei olnud üldse mõelnud selle peale, et niisugust asja võiks ka oreliga teha.»

Elke Unt lisab, et jah, kontsert on elamuse otsimise ja saamise koht, aga oma ülesastumisega tahavad nad tõmmata tähelepanu ema ja lapse lähedusele ning au sisse tõsta hällilaulu.

Karmen Puis on peagi 12-aastaseks saava Oskari ema. Oskar võis oma esimest hällilaulu kuulda juba siis, kui alles ema kõhus kasvas.

«Meil oli selline etendus nagu «Hansuke ja Greteke» ja mina mängisin Hansukest,» meenutab Karmen Puis. «Kui Hansuke ja Greteke metsa olid eksinud, siis ma mäletan väga selgesti, kuidas me Merle Jalakasega – tema oli Greteke – seal laval külili lebasime ja kuidas me palvetades unelaulu laulsime.»

Poisi kasvamise ajast mäletab Karmen Puis seda, et õnneks oli Oskar kergesti magama jääv laps, kuigi ühte laulu on ta nõudnud küll. See oli «Karumõmmi unelaul».

Ka usub Karmen Puis, et on kindlasti oma pojale laulnud näiteks Brahmsi hällilaulu «Uinu vaikselt, mu lind …» või seda teist, mida peetakse Mozarti loominguks: «Uinu, mu väsinud lind …».

Elke Unt on 16-aastase Saimi Estri ning 15-aastase Henri Oskari ema.

Tema mäletab, et on une eel laulnud neile mitmesuguseid laule. Näiteks «Meil aiaäärne tänavas», samuti üht eesti rahvalaulu, kus on sõnad: «Uni, tule, ullike, kõrgel lendab kullike, tahan kanu püüda, lapse poole hüüda …»

Et Elke Undi lastel on soome vanaema, siis hakkasid lapsed ka oma ema käest nõudma üht soome laulukest, mis Elkel tuli ära õppida: «Tuu, tuu, tu-pakirulla, mistäs tiesit tänne tulla …»

Tõlkes võiks see kõlada, et tudu, tudu, tubakarullike, kust teadsid siia tulla.

Elke Unt on muusikamagistri kraadi saanud ja organistieksami sooritanud Soomes. Seal on ta aga õppinud muusikateraapiatki. Seepärast teab ta, et hällilaulud ei ole mitte lihtsalt laulud, vaid neis tasub otsida palju sügavamat tähendust.

«Lapsest, kel on väikelapseeas oma vanematega hea suhe, kasvab tasakaalukas ja õnnelik inimene,» sõnab ta, olles veendunud, et just eneseväärikus, eneseusaldus ja enesekindlus pärinevad õrnast lapseeast, ajast, mil ema lapsele unelaulu laulab.

Elke Unt ja Karmen Puis räägivad sellestki, et jah – emadele ja isadele võivad need minutid ja tunnid, mil laps kuidagi uinuda ei suuda, tunduda karmid ja ilmatu pikad. Ometi on see aeg nii lühike, mil su laps sult unelaulu vajab. Sellest lähedasemat hetke lapse ja täiskasvanu vahel ei sünni hiljem enam kunagi.