Lapse saab magama palli ja hälliga

Kaisa Hansson laulab oma 6-kuuse poja Pauli unele vetruval pallil istudes. Foto: Margus Ansu

Kaisa Hansson veedab pikad päevad koos noorema poja Pauliga. Vanem poeg Hannes käib lasteaias ja mees Karl on loomulikult tööl.

Kuuekuune Paul on tubli poiss, kuigi mõnikord üsna rahutu. «Ma arvan, et ta on minu moodi,» ütleb Kaisa, hoides poega käsivarrel kord vastu oma vasakut, ning kui ära väsib, siis vastu paremat külge. Lõunaune aeg on lähedal.

Kaisa kodu elutoast leiab enam kui poolemeetrise läbimõõduga palli. Niisugune pall on välja mõeldud selleks, et treenida tasakaalu, paindlikkust ja tugevdada keha kõiki lihaseid.

Üks omadus on selle toote ametlikust kirjeldusest siiski puudu – niisugune pall on hea abivahend lapse uinutamiseks.

Näiteks sellel punasel pallil on Paul juba kolmas laps, keda magama uinutada.

Kaisa istub laps süles palli keskele ja õõtsub üles alla. Vetruvamat ja sujuvamat liikumist on tänapäeval lapsele raske välja mõelda, kui just kuskil kodus vibuhälli ei ripu.

Paulil on muidu häll ka, aga sinna pannakse poiss siis, kui pall on oma töö teinud ja laps magab. Hällil oma ajalugu.

Selle valmistas üks Kaisa mehepoolse suguvõsa puutöömees 1966. aastal. Häll on kogu aeg mööda tittedega peresid rännanud. Pauli isa Karl on selles maganud ning Pauli vanem vend, viieaastane Hannes samuti.

Pärast Hannest käis häll jälle küla peal ning Kaisal oli enne Pauli sündi juba väike mure, et kas häll jõuab tagasi või ei jõua. Jõudis küll!

Hälli võib nagu klapptooli kokku panna ja seda on kerge ühest toast teise tõsta. Hälli põhjaks on edasi-tagasi kiikuv laud, mida kiigutab võrk. Võrk on samuti käsitöö, tolle puutöömehe enda kootud.

Kõige enam on Kaisa oma lastele laulnud «Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, nutab karujõmm ...» ja muidugi unelauluklassikat «Mina ei taha veel magama jääda ...», mida ta mäletab oma lapsepõlve raadio-unejutust.

Lõunauneks laulab Kaisa viimasel ajal «Juba linnukesed …». Poiss on sellega nii harjunud, et kui Kaisa hakkas ükspäev üht teist viisijuppi laulma, vaatas tita teda imestunult.

Õhturituaalid

Õhtul uinub Paul issi süles. Ööune-eelne repertuaar ongi mahlaka baritoni esituses seesama mõmm-mõmm-mõmm.

Aga une-eelseid toimetusi saadab enamasti mõni Kaisa laulujupp. Väga sagedasti on see Heli Läätse «Mängi kord veel ...». Kaisa kuulis lugu millalgi Kõrsikute esituses ja nii sai see eriti armsaks.

Kaisal jäävad laulusõnad kergesti pähe, sest ta on endine koorilaulja. Ning nii on ta oma poegi magama äiutanud üsna eripäraste lauludega.

Nende seas on Marko Matvere esituses tuntuks saanud «Väike neid» ja «Taadil talu künka peal». Ka on Paul palju kordi kuulnud Karl-Erik Taukari «Seitsme tuule poole», kus on head sõnad: «Hoia, hoia mul käest, las see päev annab vastuseid. Leia, leia üles mäed, las näeb kogu maailm meid …»

Või siis eesti folkpundi Curly Strings laule, millest ühe sõnad on: «Ei ole aega oota, vaikuse varju loota, plaanides minna hooga, rändama laululooga. Üle mäe ja aasa …»

Kui uinumine võtab pikemalt aega ja näib, et kõik lood on nii laulja kui kuulaja ära tüüdanud, siis oskab Kaisa ka Fisher-Price´i laulukoera lugusid. See on selline popp mänguasi ehk musikaalne mängukoer, millest hakkavad kõlama laulud siis, kui ta käpale vajutada. Näiteks: «Pea, õlad varbad, põlv, varbad põlv! Teine põlv! Silmad, kõrvad, suu ja keel ning nina jääbki veel!» Ja palju teised laulud veel.

Kaisa ütleb, et kui algul väsis ta pallil last äiutades ruttu ära, siis nüüd enam mitte. Mida visamalt laps magama jääb, seda tugevamaks selg muutub. «Aga laulda on juba sellepärast tore, et nii kulub last magama pannes endalgi aeg lõbusamalt,» sõnab ta.

Igas kodus ise pill

On iseenesest selge, et kahte sarnast ema ega sarnast last pole ilmas olemas.

Väga palju on tänapäeval neid emasid, kes lihtsalt ümisevad ja vahele kussu-kussu lausuvad, kui laps ei taha uinuda. Aga seegi on hällilaul.

Viise ja lugusid lapse uinutamiseks leiab teisigi.

Kaheaastase Laureni ja kolmekuuse Leanni ema Merili Kärner tunnistab, et tema ei ole laulja-emme, pigem muinasjutulugeja. Seepärast läheb käiku ka tehnika ja lastelaulude plaat.

Tihtipeale üllatab vanem laps teda hommikuti mõne uue laulujupiga, mis talle pähe on jäänud, kas siis «Rongisõit», «Põdra maja» või «Karumõmmi unelaul».

«See mõmm-mõmm, mõmm-mõmm oli üldse esimene laul, mida mu vanem tütar pooleteiseaastaselt laulma hakkas,» ütleb Merili Kärner.

Nelja-aastase Kelly Mirelli ema Alla Tamme laulab oma lapsele neid laule, mida tema ema talle laulis. Alla on pärit ukraina perest. Omaenda peres räägib ta kõigiga eesti keeles, aga kui lapsele laulma hakkab, siis laulab vene keeles.

Alla püüab tõlkida ühte hällilaulu, mida ta oma ema suust hästi mäletab. Selle sõnad kõlavad umbes nii: «Maga, maga, lapseke, ära heida äärele, tuleb hall hundike, haarab tütrekese külje pealt…»

Alla puhkeb naerma ja ütleb, et see tundub suhteliselt hirmutav, aga magama uinutas hästi. Pealegi käis selle juurde lapse selja silitamine, ja see tegevus on meeldinud temagi tütrele hästi.

Alla ütleb, et ta on proovinud ka eestikeelset karujõmmi unelaulu, aga peale esimesi ridu ei tule ülejäänud sõnad enam meelde ning siis on ta oma vana harjumuse juurde tagasi pöördunud.

Head magajad

Leidub muidugi lapsi, kes on nii head magajad, et neile pole laulu vaja.

Näiteks viieaastase Jens-Khristiani ja kaheaastase Sten Henriku ema Liina Liivet räägib, et tema poistele piisab igal õhtul kindlal kellaajal lihtsalt ööriiete selgapanemisest ning juba nad uinuvadki.

Küll on laulu vaja olnud muude tegevuste puhul, näiteks küünte lõikamisel, vannitamisel, söömisel. Siis aitab Liinat omalooming, näiteks: improviseerib ta teemal «Olen väike Stennuke» või «Olen väike Jensuke».

Meril Kilk on aasta ja kolmekuuse Agnessa Merliina ema. Ta ise on väga suur lauluinimene ja ta muudkui laulaks, aga mõnikord jääb laps magama nii kähku, et ema ei jõua viisijuppi üles võttagi.

Meril Kilk on juhendanud kümme aastat laulustuudios lapsi, on muusikakoolis viiulit ja klaverit õppinud. Tema meelest on üks kõige mõjusamaid laule «Unelind». See räägib sellest: «Kui sul on laul, see mured viib, kurjus ka kaob, maailmast siis ...» ning «... lauluhaldja imetiivad, sind siis muinasmaale viivad. Laula, laula, laula, laps, siis sa muutud paremaks.»

Meril ütleb, et kui laulu lapse uinumise ajaks vaja pole, siis kulub see ometi marjaks. Ema lauluga saavad leevendust kõik lapse kõhuvalud ja hammaste tuleku piinad.