Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
(+372) 7390300

Arvamused: Kruuse, Rehemaa, Kibe ja Šokman

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil Tartu linna polikliinik.
Pildil Tartu linna polikliinik. Foto: Margus Ansu / Postimees

Arvamused

Urmas Kruuse

Tervise- ja töövaldkonna minister

Haiglavõrgu arengukava haiglad on riigi jaoks väga olulised, aga oluline on ka valikupartnerite võimalus pakkuda patsientidele kvaliteetset teenust, mis koostöös perearstide ja eriarstidega moodustab ühe terviku. Seetõttu on arusaamatu, miks OÜ Tartu Linna Polikliinik kaotas kümnest eriarstist kaheksa. Ei saa olla kindel, et selline valik on tartlastele ja lähinaabritele parim. Eesti on piisavalt väike ning kompetentsust selles valdkonnas tuleb hoida.

Patsientide võimalustel valida rohkema arvu teenuseosutajate vahel on otsene seos ravikvaliteedi ja kogu süsteemi edasiarenemisega. Praegu on mul küsimused: kas selline suurte mahtude korraga ümberjagamine on mõistlik ning mis saab Tartu linnapolikliinikus eriarstide juures käinud inimestest ja ka sinna majja tehtud investeeringutest?

Haigekassa nõukogu järgmisel koosolekul tahan saada täpsemat selgitust nende valikukriteeriumide kohta ning mõista, kas see kõik oli tõesti patsientide huvist lähtuv.

Katrin Rehemaa

Eesti Arstide Liidu peasekretär

Probleemi juured on Eesti tervishoiu kroonilises alarahastamises. Kuigi eriarstijärjekorrad on pikad, ei suuda haigekassa kogu vajalikku arstiabi rahastada. Ükskõik kuidas lepinguid jagada, keegi jääb ikka ilma ja osa patsiente peab kas teise raviasutusse pöörduma või ise ravi eest maksma.

Haigekassa ülesanne on võimaldada patsientidele olemasolevates tingimustes parima kvaliteedi ja hinna suhtega arstiabi, kõiki asjaolusid teadmata on tehtud valikuid raske hinnata. Olukorda saaks parandada tervishoiu rahastamist suurendades, kuid selleks on vaja poliitilist tahet.

Marvi Kibe

OÜ Tartu Linna Polikliinik nõukogu esimees

Oleme juhtunut arutanud mitu korda ning palunud polikliiniku juhatajal teha kirjad haigekassale. Et linnapolikliinik jäi eriarstidest ilma, on puhas riiklik otsus, meil on siin väga vähe ära teha. Sellele konkursile tulid uued tegijad, nad pakkusid väiksemate teenuste eest väiksemat hinda ja vähempakkumine saigi linnapolikliinikule saatuslikuks. Linnapolikliinik on linna ettevõte, see asutus peab ausalt töötama, et end ära majandada, ning sellepärast ei ole võimalik alapakkumist teha.

Haigekassa otsus tuli kõigile väga ootamatult, lootsime, et tervisekeskusena töötanud linnapolikliinikut ikka rahastatakse. Varem sai linnapolikliinik haigekassalt aastas veidi üle miljoni euro, sel aastal vaid 494 000 eurot.

Tegelikult tekitas haigekassa eriarstiabi osutamise konkurss probleeme kogu Eestis, ka Tallinnas jäi Lasnamäe polikliinik suures osas eriarstideta. Tallinnas on asi tõsine, seal on tegu suuresti vene patsientidega. Loodame, et ehk juhtub ime ja haigekassa jagab veidi raha ümber.

Vladimir Šokman

Tartu abilinnapea

Polikliiniku kohal on taevas pilvine, kuid matusemeeleolu selles majas pole. Eriarstiabi osutamise konkursi kohta mul palju andmeid pole, siit-sealt noppeid korjates on aga küsimusi tekkinud küll. Peamine küsimus on, et kuidas tulid sellised tulemused. Kõik pooled on lubanud, et kõik patsiendid saavad teenindatud. Aga kui kaua suudavad uued lepingupartnerid lubatust kinni pidada?

Fakt on see, et inimesed vajavad eriarste, sellest ei saa kuidagi mööda ning sellepärast tuleb asjaga tegelda. Oleme kokku leppinud, et ei suhtu linnapolikliinikus juhtunusse paaniliselt, suhtume asjasse pragmaatiliselt – me ei torma seal kohe suuri muutusi tegema.

Tagasi üles