Haigekassa tahab patsientidele pakkuda parimat

Haigekassa juht Tanel Ross. Foto: Mihkel Maripuu

Eriarstiabi pakkumise konkursil konkurentidele allajäämine ei näita Tartu linnapolikliiniku kehva tööd, vaid hoopis selles valdkonnas valitsevat tihedat konkurentsi, väidab Eesti haigekassa juht Tanel Ross.

Kas Tartu linnapolikliinik kogus eriarstiabiteenust osutavatest konkurentidest vähem punkte haigekassa silmis kesise töö tõttu või oli põhjus selles, et konkurendid pakkusid madalamat hinda?

Vastavalt seadusele peab Eesti haigekassa lisaks haiglavõrgu arengukavas loetletud haiglatele valima eriarstiabi lepingupartnereid nn valikukonkursi tulemusena ning tuginedes seaduses loetletud asjaoludele. Põhimõtteliselt võib valikukonkursi tulemusel laieneda haigekassa lepingut omavate teenuseosutajate ring ja seega patsientide valikuvõimalus.

Tartus oli konkurents tihe, kõiki pakkumisi hinnati kinnitatud kriteeriumite alusel. Hinnates konkursil osalejate kvaliteedinäitajaid, sh näiteks arstide pädevust ja kogemust, varasemate lepingute täitmist, õigusaktidest kinnipidamist, andmete edastamist tervise infosüsteemi, moodustub teenusepakkujatest pingerida ning valituks osutuvad need, kes said enam punkte. 

See ei anna tunnistust OÜ Tartu Linna Polikliinik nõrkadest kvaliteedinäitajatest, vaid hoopis sellest, et tervishoiuteenuste pakkumisel on tihe konkurents ja kõik pingutavad, et pakkuda parimat kvaliteeti. Kokkuvõttes võidab sellest patsient.

Sotsiaalministeerium on võtnud suuna tervisekeskuste arendamisele. Tartu linnapolikliinikus töötavad 18 perearsti, labor, apteek, tehakse röntgeni- ja ultraheliuuringuid ning aprillini töötasid ka 10 eriala arstid – seal juba oli tervisekeskus. Miks sellega ei arvestatud?

Eriarstiabi partnerite valiku protseduur ei puuduta esmatasandi tervishoidu ja perearstide teenuste pakkumist. Perearstisüsteemi arendamist ja esmatasandi vastutuse suurendamist jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel. Mitut perearstinimistut koondavad perearstikeskused on seejuures osutunud sageli optimaalseteks esmatasandi teenuse pakkujateks. Seetõttu on ka Tartu linnapolikliinik kui perearstikeskus haigekassale Tartus hinnatud ja usaldusväärne lepingupartner.

Esmatasandi teenus ja eriarstiabi on tervishoiusüsteemi iseseisvad osad. Mõned suuremad tervishoiuettevõtted pakuvad küll üheaegselt üld- ja eriarstiabi, kuid ka siis peab suunamine eriarstile olema selgelt meditsiiniliselt põhjendatud ning patsiendil on vabadus valida eriarsti haigekassa kõigi lepingupartnerite seast.

Tervisekeskuste arendamine on kindlasti oluline samm esmatasandi teenuse tulemuslikkuse edasiseks parandamiseks. See ei eelda aga end õigustanud perearstiabi ning eriarstiabi toimimise ja rahastamise põhimõtete muutmist.

Valikukonkursi tulemusena on ka Tartu linnapolikliinik haigekassale Tartus hinnatud ja usaldusväärne eriarstiabi lepingupartner valituks osutunud erialadel.

Kuidas ikkagi juhtus, et ühe konkursiga lõhuti aastatega üles ehitatud ja hästi toiminud süsteem?

Haigekassa võib lisaks haiglatele sõlmida ravi rahastamise lepinguid teiste eriarstiabiteenuse pakkujatega ainult valikukonkursi tulemusena. Meil on seadusest tulenev kohustus valikukonkursil vältida suunatud valikut.

Partneritega sõlmitavad lepingud on tähtajalised ja täienduseks haiglavõrku kuuluvatele teenuseosutajatele, pakkudes inimestele lisavõimalusi. Rõhutan, et teenuse osutamise nõuded on haigekassa kõigile lepingupartneritele ühetaolised, sõltumata sellest, kas tegemist on haiglavõrku kuuluva või valikuprotsessi läbinud partneriga.

Lisaks tuleb märkida, et kuigi haigekassa on eriarstiabis suurim teenuste ostja, saavad kõik Eestis tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad pakkuda patsientidele arstiabi ja teenindada inimesi olenemata haigekassa lepingust. Riikliku ravikindlustuse lepingupartnerid paiknevad üle Eesti ja kõigi nende vahel saab iga kindlustatu ise valida, haigekassa siin teenuste eest tasumisel mingeid piiranguid ei sea.

Tartu linnapolikliinikus on maksumaksja rahaga eriarstidele soetatud aparatuur ja sisustatud tööruumid. Aga maksumaksjale on see nüüd mahavisatud raha: ta ei saa seal enam haigekassa kulul eriarsti juures käia. Kas haigekassa ei pea sellist konkurssi korraldades üldse arvestama asjaoluga, et maksumaksja on ühte kohta teinud kulutused ning neid kulutusi ei tohi kasutuks muuta?

Haigekassa lepingupartnerite konkursil osalemise eelduseks on, et tervishoiuteenuse osutajal on teenuse osutamiseks vajalikud vahendid – investeeringud sisseseadesse, aparatuuri, hoonesse jms on ettevõtja enne konkursile kandideerimist juba teinud. Rõhutan, et haigekassa rahastab ravi rahastamise lepingute alusel oma kindlustatutele tervishoiuteenuseid ja võtab kindlustatult üle ravi eest maksmise kohustuse.

Haigla või tervishoiuteenuse osutaja omandivormi, sh küsimust, kas investeeringud on tehtud avalikest vahenditest või erarahastamisega, ei ole meil võimalik arvesse võtta. Lähtume kindlustatud inimeste vajadustest tervishoiuteenuste järele.

Kas haigekassa peab otsuseid tehes arvestama ka maksumaksja raha võimalikult pikaajalise kasutamise eest või on ka haigekassa omaks võtnud suhtumise, et maksumaksja raha on nagu hein – niidad maha, kasvab jälle?

Ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine on meile kindlasti väga oluline. Ravikindlustuse ja Eesti Haigekassa seaduste kohaselt on haigekassa peamine eesmärk tagada solidaarse ravikindlustuse põhimõtteid järgides heal tasemel arstiabi kogu Eestis. Ühtlasi on meil ka kohustus tagada ravikindlustuse jätkusuutlikkus. Selleks sõlmime viieaastased raamlepingud perearstide, regionaal- ja keskhaiglatega ning maakondades tegutsevate üldhaiglatega. Nende haiglate kaudu tagame arstiabi terviklikkuse (ambulatoorne ja päevaravi ning haiglaravi) kõikjal Eestis. Samuti on seeläbi tagatud lisaks plaanilisele arstiabile kindlustunne kõigi erakorraliste haigusjuhtumite puhuks.

Lisaks on meil olulisel kohal ka teised tervishoiuteenuse osutajad ehk valikupartnerid, nagu näiteks Tartu linnapolikliinik. Need asutused täiendavad haiglate pakutavat ja annavad inimestele lisavõimalused tervishoiuteenuste saamiseks.

Kui maksumaksja rahaga üles ehitatud Tartu linnapolikliinikus oli konkursi järgi eriarstiabis puudujääke, mis vähendasid konkursil punktisummat, siis miks pole haigekassa kui maksumaksja raha jagaja sellesse sekkunud ning nõudnud puuduste kõrvaldamist?

Kindlasti ei näita koht selles pingereas, et eriarstiabi teenuse osutamine ei vasta kehtivatele nõuetele. Jälgime, kuidas meie lepingupartnerid täidavad rahastamislepingu tingimusi. Seadusest tulenevat järelevalvet tervishoiuteenuste osutajate üle teeb terviseamet.

Kas aastaid Tartu linnapolikliinikus eriarstide juures käinud patsientide teavitamine uues kohas vastu võtva vajaliku eriarsti kohta on ka kellegi asi või peab patsient ise kõigi temast mitte kuidagi sõltuvate muutustega hakkama saama?

Kahtlemata on patsientide informeeritus väga oluline ja panustame sellesse hetkel palju. Haigekassa kodulehel on eriarstiabi partnerite loetelu, põhjalikult on instrueeritud haigekassa infotelefoni ja klienditeeninduste töötajaid, oleme teavitanud kõiki perearste ning kavandatud on ka teavitus ajalehtedes.