Okupatsioon kohitses eesti meest

Rein Taagepera Foto: Kristjan Teedema

«Eesti naise ja eesti mehe vahel on suhted segamini,» ütleb üks metsaülikooli eestvedajatest, emeriitprofessor Rein Taagepera, põhjendades tänavust teemavalikut.

Miks räägitakse metsaülikoolis tänavu just naisest ja mehest?

Lühike põhjus oleks, et eesti mees sureb äärmiselt varakult ning selle peamisi põhjusi võib olla, et naise ja mehe vahel on suhted segamini. Eesti mees hoiab muret ja eraldatuse tunnet enda sees või siis pihib pudelile. See üksilduse tunne muserdab tervist.

Miks need suhted just praegu sassis on – äkki on eesti mees kogu aeg selline olnud?

Välisokupatsioonid mõjutavad mehi rohkem kui naisi, sest mehed on ikka olnud juhtival kohal. Kui juhtimine läheb võõraste kätte, on mehed need, kes kaotavad oma koha. Nõukogude okupatsioon lõi laialt lõhki peresuhted.

Traditsiooniline meeste roll perekonna leivateenijana ahenes. Piiras ka juhtivate positsioonide puudumine. Juhtiva positsiooni all pean ma silmas ka sellist positsiooni nagu taluperemees. Ja samal ajal ei olnud mehel vaja hoolitseda ka pere eest, sest seda asendas sotsiaalhoolekanne.

Süsteem ja võõrokupatsioon koos kohitsesid paljusid mehi psühholoogiliselt. Kui tuli vabanemine, taotlesid mehed tagasi vanu privileege. Aga arusaama, et on vaja ka perekonda, tagasi ei taotletud.

Kaugelt liiga palju mehi ei osale oma laste kasvatamisel. Kui osaleda lapse kasvatamises juba mähkmete vahetamisest ja kussutamisest alates, siis nii kergelt ei lahku.

Peate metsaülikoolis ettekande teemal naiste ja meeste vahelisest usaldusest, millest te täpsemalt oma ettekandes räägite?

Varem on olnud metsaülikoolis teemaks usaldus ühiskonna sõlmpunktides. Aga usaldus naiste ja meeste vahel jäi käsitlemata. Võib-olla seepärast, et see on valus punkt.

Oma ettekandes räägin sellest, kas naisel on usaldust, et mees jääb tema juurde, kui sünnib teine või kolmas laps. Või peab ta arvestama sellega, mitu last ta suudab üksi üles kasvatada. Mees peab saama taas vastutavaks inimeseks.  

Mida tähendab usaldus abielus teie ja teie abikaasa Mare Taagepera vahel?

Kui meil lapsed sündisid, olid veel pestavad, mitte ära visatavad mähkmed – esimese mähkme perekonnas pesin mina, sest Mare oli veel haiglast tulles nõrk. Mina otsustasin, ja küllap vist Mare ka, et kui abiellumise otsus on tehtud, siis tagasivaatamist ei ole.

Abielu kallal tuleb töötada. Pidevalt. Kui kumbki katsub teha vaid pool tööd, läheb asi rabedaks, sest kumbki märkab seda, mida tema on teinud, ega tarvitse tähele panna, millal teine on sõna lausumata valamu lapiga üle tõmmanud.

Samas ei maksa arvata, et looduses on nii seatud, et naine naudib tolmulapiga nühkimist ja põrandapühkimist, samas kui mees seda ei naudi.

Ajakirjandusele heidetakse tihti ette, et meestest kirjutatakse rohkem kui naistest ja neist loodavad kuvandid on väga stereotüüpsed. Mis te arvate, kas meedia kajastab naisi ja mehi kuidagi soorollidest lähtuvalt?

Kahtlemata on ajakirjandusel ja kirjandusel tugev mõju. Selles mõttes on päris kuritegelikku rolli mänginud raamatud nagu «Pille-Riini lood» – viieaastane, õde-venda tulemas ei ole. Varasemast Lutsu «Kevade» – juba möödunud sajandi alguses, kui sündimus oli langemas, tegi Luts Arno ja Tootsi üksiklapseks. Ei maksa arvata, et sellised rollimudelid mõju ei avalda. Need, kel on võimalus, võiksid saada vähemalt kolm last.

Eestis pole arvatavasti meest, kes ei oleks vähemalt korra kuulnud lauset, et iga mees peaks külastama meestearsti. Kuid endiselt enamik seda ei tee. Mis te arvate, millest tuleb, et mehed jõuavad arsti juurde tihti liiga hilja, või miks nad tunnevad võltshäbi tervise eest hoolitsemisel?

Vale arusaam mehelikkusest. Möönda, et meil on puudusi, nõuab julgust. Ameerikas lähevad mehed palju kergemini tervisekontrolli või psühholoogi juurde. Väita, et pole probleemi, kui on – see pole julguse, vaid arguse märk.

Metsaülikool 2010

• 11.–15. augustini Kääriku spordi- ja puhkekeskuses.

• Teemaks «Eesti naine. Eesti mees».

• Registreerumine avatud 1. juulini.

• www.metsaylikool.ee