Uus ohutussaar segab teehooldust

AS Tänavapuhastuse Tartu osakonna juhataja Toomas Joost mõõtis eelmisel neljapäeval koos oma kolleegiga, kui suur vahe jääb Jakobi-Laia tänava ristmiku uue ohutussaare ja kõnnitee äärekivi vahele. Projekti järgi pidi see olema kolm meetrit, tegelikult oli vahe isegi 10 sentimeetrit laiem. Suurte sahamasinate jaoks jääb aga sellest väheks, sest sahad on 3,6 meetrit laiad. Foto: Kristjan Teedema

Jakobi ja Laia tänava ristmikule ehitatud ohutussaar asub kõnniteele sedavõrd lähedal, et suurtel teehooldusmasinatel tekib probleeme kitsa koha läbimisega.

«Ma arvan, et nibin-nabin lähevad läbi, aga igal juhul on jama,» ütles kõnealust piirkonda hooldava AS Tänavapuhastuse Tartu osakonna juhataja Toomas Joost. Ta lisas, et ümberehitatud ristmik teeb hooldusfirma töö oluliselt keerulisemaks.

«See raskendab meie tööd oluliselt, aga ega see kedagi ei huvita,» oli Joost pettunud, et ristmiku projekteerimist nendega läbi ei arutatud. AS Tänavahooldus kasutab talvel linna peatänavatel lume lükkamiseks suuri sahamasinaid, mille sahad on 3,6 meetrit laiad. Möödunud neljapäeval tehtud kontrollmõõtmine aga näitas, et Jakobi tänava kõnnitee äärekivi ja uue ohutussaare vahe oli vaid kolm meetrit ja 10 sentimeetrit.

Kuidas sahamasinad järgmisel talvel sealt läbi hakkavad sõitma, ei osanud Joost pakkuda. «Ei teagi.  Ja kui on palju lund ka, siis ... Kohe kõrval on ju kõnnitee, aga kuhugi peab selle lume panema,» lausus ta.

Head lahendust pole

Üks lahendus on see, et teehooldusmasin tõstab enne ohutussaart saha üles ning kitsam koht lükatakse hiljem eraldi traktoriga puhtaks. Teine võimalus on keerata suure masina sahk sedavõrd viltu, et lahtilükatav koridor oleks alla kolme meetri.

Kas selline võte töötab, tuleb eraldi proovida. Joosti sõnul segab uus ohutussaar ka suvist teehooldust, sest puhastusmasin peab väljaulatuvad harjad enne ristmikku kokku tõmbama.  

«Praegu on äärekivisid veel hästi näha, aga kui talvel on maha sadanud korralik lumekogus, siis enam pole,» oli Joost murelik. Tema sõnul on tänavahooldajatel keeruliste ristmikega probleeme mujalgi. Näiteks pisikesed ringteed Annelinna taga uue Prisma juures.                

«On selline tunne, et mõne arvates elame kusagil Hispaanias, kus lund ei sajagi. Aga põhjamaades võiks ikka selliste asjadega arvestada. Meile muidugi öeldakse, et vaata omale masin, mis läbi mahub, aga tegelikult see päris nii ei tohiks olla,» viskas Joost kivi linnavalitsuse kapsaaeda.

Jakobi ja Lai tänava ristmiku ehitusprojekti koostas füüsilisest isikust ettevõtja Tiit Korn, kelle sõnul on selge, et igal pool suurte sahkadega masinaid kasutad ei saagi.

Eesmärk liiklusohutus

«See on liiklusohtliku koha likvideerimine ja seal ei saa enam arvestada, et saab suurte sahkadega läbi sõita,» lausus Korn.

Projekteerija sõnul suunab Krooksu pubi poolt tulles esimene ohutussaar sõidukeid ning sealset olukorda ei olnud võimalik teisiti lahendada.

«Seal polnud rohkem ruumi ja ka vajadust. Eesmärk on ikkagi liiklusohutus. Siiani on põhirõhk olnud autodel, nüüd on hakatud mõtlema ka jalakäijate peale. Eks teehooldusfirmad alati virisevad, aga me ei saa arvestada suurte masinatega,» lausus Korn.

Linna teede- ja liikluskorraldusteenistuse juhataja Urmas Mets aga väitis, et ristmiku projekteerimisel arvestati ka teehooldusmasinatega. «Ikka arvestati. Projekt on läbinud kõik kooskõlastused ja ka linna haljastus- ja puhastusteenistuse esindaja oli komisjonis,» selgitas ta.

Samas tunnistas ka Urmas Mets, et kitsaks aetud läbisõit on taotluslik.

«Tegemist on liikluse rahustamise võttega, mille üheks meetmeks on sõiduradade kitsendamine. Ülekäigukoht on ohtlik punkt ja selline lahendus, et eelnevalt võetakse sõidukite kiirus maha, pole paha,» rääkis ta.