Tartu lennujaamas algas ehitus

FOTO: Repro

Eile lõid Elektritsentrumi mehed Tartu lennujaamas kopa maasse ja alustasid esimesi kaablitöid instrumentaalmaandu-missüsteemi (ILS) paikaseadmiseks.


Teisipäeval maamõõdistamisega alanud tööd kestavad terve suve ja instrument landing system ehk ILS, mida on Tartusse lubatud regulaarlendude algusest saadik, saab praeguste plaanide järgi valmis oktoobri alguseks, sõnas lennujaama juhataja Margo Muda.

Nüüd saab maanduda

Seda, kui palju süsteem täpselt maksma läheb, konfidentsiaalsete lepingute tõttu avaldada ei saa, lisas Tallinna Lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla. «Võin öelda, et maksumus on paarteist miljonit krooni, millest kaks kolmandikku läheb seadmetele ja kolmandik üldehitustöödele,» sõnas ta.

«Tartus on juba tehtud mitmeid asju paremaks, lennurada ja reisijate terminal, aga nüüd saab siia maanduda ka,» sõnas naerdes piloot Meelis Koovit, kes lendab sageli Estonian Air Regionali Tartu–Stockholmi liinil ja on lennuki Saab 340 kapten.

«See teeb pilootide töö lihtsamaks ja lendamise ohutumaks,» lisas ta, «ILSi abil saab maanduda üle kahe korra kehvemates ilmastikutingimustes kui praegu ilma selleta.»

«See on väga hea uudis, lõpuks ometi, loodetavasti saab selle kiiresti tööle,» sõnas ILSi paigaldustööde algusest kuuldes Air Balticu korporatiivsuhete asepresident Janis Vanags, kes on varem korduvalt nurisenud just selle süsteemi puudumise pärast Tartu lennujaamas.

Ehitustöö käib mitmes etapis, tuleb teha pinnasetöid, valada vundamendid, monteerida seadmed ning koolitada personal, loetles Taimla. Testimiseni loodetakse tema sõnul jõuda septembri keskel ning sügishooaja alguseks oktoobris peaks ILS olema kasutusvalmis.

Kõik tööd tuleb lennundusele omaselt teha ülitäpselt, rõhutas Tartu lennujaama käidu-korraldaja Voldemar Namsing.

Kogemus Tallinnast

Ehituse peatöövõtja on Saksa ettevõte AS Ban 2000, enamiku töid teeb siin alltöövõtjana Elektritsentrum, kellel on kogemus ka sama süsteemi paigaldamisel Tallinna lennujaama.

Kokku ehitatakse lennuraja ümber kolm suurt raadiomajakat, lisaks neile tuleb teha ka hulk kõrvalobjekte, näiteks alajaamu ja juurdepääsuteid.

Andres Taimla sõnul on sel aastal Ülenurmes plaanis mitmeid töid: muretsetakse lumerootor, ehitatakse angaar väikelennukitele ja õppekorpus Eesti Lennuakadeemiale. Valmis tehakse ka parkla ja sinna tuleb valvesüsteem, mis tähendab, et parkimine võib minna tasuliseks, lisas ta. Järgmisesse aastasse jääb Taimla sõnul terminalihoone laiendus.

Lähema kolme aasta jooksul on plaanis Tartu lennujaama investeerida 52 miljonit krooni euroraha, viimase viie aastaga on siia panustatud juba 160 miljonit.

Estonian Air

Air Baltic teeb Tartu ja Riia vahel 26 lendu nädalas, Estonian Air jääb lähikuudel tegema vaid neli lendu nädalas. Kas Estonian Airi enamusosaluse tulekuga Eesti riigile võiks firma Tartus pisut aktiivsemaks muutuda?

Vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts:Praegu on seda vara öelda, sest riik pole veel Estonian Airi enamusaktsionär.

Kuid meie praegune lähenemisnurk on ikkagi see, et Estonian Air peab olema kasumlik ettevõte.

Teiseks tahame näha, et tekib rohkem lennuühendusi. Need kaks asja tuleb kokku viia, arvestades olukorda lennundusturul.

Et lehelugejat mitte eksitada, rõhutan, et Eesti riik aktsionärina ei saa hakata ütlema Estonian Airile: lenda siit sinna. Aktsionär nõuab kasumlikkust, rohkem lennuühendusi ja et Estonian Air oleks aktiivne turul, mis pakub erinevaid võimalusi.

Kindlasti ei saa seejuures välistada Tartu osa kasvu.

Mind huvitabki, kas Estonian Air on olnud Tartus liiga passiivne, lastes Läti lennufirmal haarata lõviosa Tartu lendudest?

Mina omaniku vastutustundliku esindajana ei saa öelda, mis turul toimub. Me palkame ettevõttele nõukogu, kes peab seda hindama.

Kindlasti tahame näha Estonian Airi areneva, kasvava ettevõttena. Aga kus turud kasvavad, kus kahanevad ja kus on kasutamata võimalusi, nende küsimusteni tuleb liikuda samm-sammult.

Estonian Airi omanikuks oleme kõik, Eesti maksumaksjad. Maksumaksja ei saa kindlasti hakata lennuliiklust doteerima.

Kas Estonian Air on siiski Tartus midagi olulist maha maganud?

Ma ei hindaks seda. Oleme praegu lõpetamas investeeringut Tartu lennujaama infrastruktuuri, see on riigi kohustus. Milliseks kujuneb Tartu positsioon, palju tuleb sealt lennuühendusi, sõltub ennekõike tartlastest.

Riigile on põhiküsimus võimalus lennata, mitte see, kes lendab?

Riigi asi on siiski hoolitseda, et oleks valikuid, et oleks konkurents ettevõtete vahel. Kui on nõudlus, tuleb ka pakkumine, aga nõudlus sõltub suuresti sellest, millega tegelevad Tartu ettevõtted ja ülikoolid, kui atraktiivne on Tartu ja Lõuna-Eesti turismisihtkohana.
Martin Pau


 

Tagasi üles